Kantar Worldpaneli värske uuring “Appetite for Growth 2024” näitab, et noorte z-põlvkond (sündinud vahemikus 1997-2012) veab muutust toitumisharjumustes ja brändid on kasvuvõimaluste otsingul, kasutades ära erinevaid n-ö nõudlushetki.

Kaug- ja hübriidtöö võidukäigu mõjul eelistavad inimesed lihtsamaid ja paindlikumaid eineid. See sunnib brände leidma uusi viise, et nende tooted leiaksid jätkuvalt tee ostjate toidukorvi. Brändide kasvuvõimalus kahekordistub, kui leitakse oma tootevalikule uusi kasutusviise. Paljud ettevõtted on seda viimastel aastatel edukalt teinud. Näiteks Lurpak, mis positsioneeris end võileivamäärdest ümber oluliseks toiduvalmistamise koostisosaks. Nii saab Lurpak olla asjakohane igal söömisajal. Nutella lansseeris Suurbritannias oma premium-klassi jäätise ning Starbucks müüb nüüd maitsekohvikapsleid ja suuri latte- ja jääkohvi pakendeid ka kodus kasutamiseks.

Leiti, et kolmel korral neljast kulutavad z-põlvkonna esindajad lõuna- ja õhtusöögi valmistamiseks alla 20 minuti, kasutades tavaliselt vaid kahte või kolme koostisosa. See noorte põlvkond hindab keskmisest enam mugavust (41% nende lõuna- ja õhtusöökidest valmistatakse mugavust silmas pidades, koguvalimi puhul on see osakaal aga 26%). Veerand sellest põlvkonnast järgib kõrge valgusisaldusega või vegantoitumist – see on üle kahe korra rohkem kui koguvalimi puhul. Need kaks tegurit raskendavad brändide ponnistusi noorte toidulauale jõudmisel, seda enam tuleb pingutada. Javie Sanchez Kantarist märkis: „Kui mõistate, kuidas inimesed end päeva erinevatel hetkedel tunnevad, saate müügiviise palju täpsemalt suunata. Tänapäeva tarbijad soovivad rohkem mugavust ja kiiremat kokkamist, mis tihti tähendab ka vähem koostisosi. Küsimus on, kuidas oma toode võimalikuks kasulikuks teha.” Tema sõnul on kaugtöö hägustanud seda, mida peetakse silmas lõuna all. Kindla lõunaaja asemel võib lõuna tähendada kiirustades snäkkide söömist videokõnede vahepeal. Samal ajal tuleb arvestada, et snäkk Berliinis ei ole sama, mis näiteks Barcelonas. Esimesel juhul on olulisem praktilisus, teisel juhul nauding.

Noor inimene Saksamaal mõtleb kergele einele. Ta võtab karbi taimset valku ja loeb hoolikalt etiketti. Ta tahab, et toit maitseks hästi, kuid ta peab ka teadma, kust see tuli, kuidas see on valmistatud ja kas seda on jätkusuutlik tarbida. Samal ajal mõtleb einestamisele ka z-põlvkonna mees. Ta avab külmiku ja tal on aega 20 minutit, et eine valmis teha. Ta tahab seda kiirelt, kuid ta tahab, et see oleks ka tervisele hea. Selle põlvkonna puhul on oluline hoida tasakaalus taskukohasus ja jätkusuutlikkus. Nad on üles kasvanud ebakindlal ajal ja nad oskavad head diili hinnata. Ent nad hoolivad ka maailmast enda ümber ja nad soovivad tooteid, mis oleksid nende väärtustega kooskõlas. See on maailm, kus see, mida sööme, ütleb midagi ka selle kohta, kes me oleme, kuhu läheme ja kuidas plaanime sinna jõuda.

Uuring põhineb Kantari Worldpaneli Food Usage paneelidel, mis jälgivad, millal, miks ja kuidas inimesed otsustavad süüa ja juua. Inimeste tarbimiskäitumist jälgitakse üheksas riigis: Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia, Brasiilia, Prantsusmaa, Colombia, Mehhiko, Hispaania ja Portugal.

Saa tasuta ligipääs uuringule siin.

Artikli allikas: Kantar