„Arvata, et suurkorporatsioonis sa oled väike mutrike ja teed lihtsalt oma asju, on täiesti vale. Tegelikult on võimalik asju muuta ja mõjutada vastavalt sellele, kui edasipüüdlik sa oled,“ rääkis seekordne turunduspraktikate taskuhäälingu „Point“ külaline, The Coca-Cola Company Kesk-Euroopa turundusdirektor Marit Kroon.

„Ma arvan, et esiteks peaks see (suurkorporatsiooni) turundaja olema kogu aeg näljane uue järele,“ leiab Kroon. Lisaks sellele tuleb vastutada tulemuse eest. Kui turunduses on näiteks kasutada 10 miljonit eurot, siis ei saa tema sõnul mõelda, et see on 10 miljonit, vaid see on 10 miljonit korda 1 euro. See toob kaasa mõtteviisi muutuse. Kroon toonitas ka kaasamise olulisust turundaja jaoks – ei saa teha nii, et saadad lihtsalt lõpptulemuse kolleegidele laiali, vaid nad peaksid olema kaasatud ka varem.

Ta õppis Estonian Business Schoolis ja meenutab, et tema ülikooliaeg jääb Eesti sellesse ajajärku, mil „naftat puuriti diivanist ja ja 23-aastased noored poisid said pangadirektoriks“. Krooni esimene erialane töökogemus oli ühes tuntud reklaamiagentuuris, kust ta enne katseaja lõppu lahti lasti. „Mis see mulle andis, oli see, et peale seda, kui ta (toonane juht) mulle “head aega” ütles, mõtlesin, et mitte keegi mitte kunagi hiljem ei saa mulle niimoodi teha. Et ma olen nüüd hästi tubli, ma olen hästi motiveeritud, ma lähen tööle ainult sinna kohta, kus ma leian, et mind on vaja ja mulle meeldib ja mitte keegi ei lase mind kunagi enam lahti,“ võtab ta selle kogemuse täna kokku.

Coca-Cola ja Marit Kroon on tööalaselt kokku käinud juba viimased 20 aastat. Oma tiimi sai ta Baltikumi turundusjuhi kohale asudes. Praegusel kohal on meeskond veelgi mitmekultuursem. Põnev arutelu oli selle üle, kuidas teha koostööd multikultuurses meeskonnas. Kroonil on praegu tiimis 30 inimest. „See on muidugi hoopis midagi muud kui olla iseenda peremees või omada ühte-kahte inimest, kes su jaoks midagi teevad. Minu n-ö inimeste juhtimise teekond läks ka natukene üle kivide ja kändude. Esiteks selline põhjamaine otsekohesus ei maandunud üldse väga kenasti,“ rääkis Kroon. Nimelt on meeskonnas ka itaallased ja hispaanlased, kellele näiteks eestlaslik tagasiside andmine tundub liialt otsekohene. Poolas on võrreldes Eestiga rohkem hierarhilisust. „Eestis mina ei olnud õppinud sellist sandwich-tüüpi tagasiside andmist, et kõigepealt kiida taevani, siis ütled paar kriitilist lauset ja siis kiidad edasi taevani. Mida rohkem lõuna pool Euroopas lähed, seal toredam ja lillelisem see tagasiside peab olema, muidu sind loetakse liiga otsekoheseks,“ selgitas Kroon.

Rääkides sellest, kuidas Coca-Cola Companys vaadatakse n-ö tarbijale otsa ja saadakse tagasisidet, märkis Kroon, et neil on olemas standardiseeritud n-ö trackerid (andmete jälgija). Vaadatakse, mis juhtub trendidega, nende toodete tarbimisega ja tarbijatega. Lisaks minnakse osade teemadega sügavuti, muu hulgas viiakse ise läbi veebipõhiseid fookusgruppe.

Vaadates tulevikku ja tehnoloogia arengut, on Krooni hinnangul oluline hoida tasakaalu inimkesksuse ja tehnoloogia kasutamise vahel. „Kui kiiresti asjad muutuvad, ma ei tea. Vaadates seda, palju tehnoloogia ja see sama tehisintellekti teema on siin juba isegi kuue kuuga muutunud, on lihtsalt ulme. Ma ei jõua ise ka järge pidada. Aga kuidas seda oma baasi, väärtusi ja seda inimkesksust seal selle kõige sees mitte ära kaotada, saab minu jaoks olema võtmeküsimuseks.“

Kuula-vaata lähemalt (Spotify/ Apple Podcasts):

Augustis alustasime Kantar Emori taskuhäälinguga ”Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Kantar Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.

Loe ka:
– Andres Kangur: proovime olla „teeme ära ja siis räägime“-lähenemisega
– Tiia Nõmm: sinu bränd on see, mis sinust räägitakse siis, kui sa toas ei ole
– Leitti Mändmets: tunnetan ära, kas juht on minu inimene