„Aasta peaks ikkagi olema see, mis antakse tootele niisugust adraseadmise aega,“ usub seekordne turunduspraktikate taskuhäälingu „Point“ külaline, Balbiino turundusdirektor Anne Tääkre. Jälgitakse uute toodete positsiooni ning seda, kas see uus toode tõuseb baastooteks.

Iga toode ei pruugi kohe hitiks kujuneda, kuid kui sellel on oma sihtrühm olemas, on hästi. Ta tõi selle juures näiteks Balbiino Classic-sarja jäätised. Rääkides näiteks diabeetikutele suunatud jäätistest, tõdes Tääkre, et edukas on toode juhul, kui see sobib lisaks diabeetikutele ka muule sihtrühmale. Seega ei tohiks toote sihtrühm olla liiga piiratud.

Uute toodete turuletoomise ja üldse muutuste puhul on Tääkre sõnul võtmesõnaks inimeste veenmine. Ta tõi näiteks Balbiino Tere kohukesejäätise. Tegemist on eduka tootega, mis müüs esimesed kaks kuud poole rohkem kui järgmine toode ning tekitas tarbijale tunde, et see on vana tuttav toode uues kuues. Samas ettevõtte sees oli alguses kahtlusi ja mõeldi, et varasemalt ei olnud kohupiimajäätisega nii hästi läinud. „Inimesed on selles valdkonnas kaua olnud, neil on mingi toode olnud ja siis sa lähed särasilmi ja ütled, et „teate, mis me nüüd teeme!“. Siis sa ei näe seda tagasisidet, et „jess, teeme küll!“. Aga sa pead veenma,“ leiab Tääkre.

Toodete turuletoomise juures tuli pikemalt juttu ka kontseptsiooni olulisusest. „Üks asi on muidugi toiduainetetööstuses see, et sa võid teha ükskõik kui hea kommunikatsiooni ja idee – kui toode iseenesest ei ole hea, siis ta ei müü. Teisest küljest, kui sul on hea toode, siis sul peab olema tähelepanu tõmbamiseks mingisugune iva.“ Näite tõi ta ajast, mil Kalevis töötades sai lansseeritud Kirju koera komm.  Tääkre tõdes, et kui nad oleksid toona toonud turule kakaobatoonikese marmelaaditükkide ja küpsistega, siis see poleks müünud sugugi nii hästi kui koogi nimena tuntud ja kõigile teada Kirju koer. Seega ei piisa sellest, et toode on maitsev, vaid on vaja ka head nurka selle tarbijate toomiseks. „Kirju koera komm sai alguse lihtsalt sellest, et logistik tuli ja ütles, et võiks teha niisuguse kommi, sest muidu ta peab kogu aeg ostma terve koogi ja sööb selle tervenisti ära. Muidu ta sööks ühe kommi,“ meenutas Tääkre.

Tal on põnev karjäär toiduainetetööstustes, alustades nätsukommiliini meistrina Kalevis. Sealt edasi läks ta Kalevi alustavasse turundusosakonda assistendiks. Ta mäletab, et alustavasse turundusosakonda tulid konsultandid Taanist, kes rääkisid, mis on turundus. „Konsultant joonistas tahvli peale suurelt kaks ringi niimoodi, et neil oleks ka mingi ühisosa. Esimese ringi kohta ütles, et see on tootmine, teine ring oli müük ja siis viil, mis sinna vahele jäi, on turundus. Minu meelest see on väga hea seletus, nii et olen seda kasutanud ka hiljem,“ rääkis Tääkre. Nende konsultantide toel alustati ka Kalevi brändi ühtlustamist. „Need konsultandid tulid Taanist ja vaatasid, et täiesti crazy, et neil on iga toote nimetus (Anneke, Mesikäpp jne) omaette bränd,“ meenutas ta. Aastal 2000 tuli omanikuvahetus ja see pani ta liikuma. „Võib-olla, kui ei oleks niisugust tõuget tulnud, siis ma oleks jäänudki sinna ja tiksunud ühe koha peal,“ tõdeb ta.

Edasi läks ta Ühinenud Meiereisse tootejuhiks. Esimesena tuldi välja Hapsiga, mis sai toona kohe ka Eesti parimaks toiduaine tiitli. Enne Balbiinot jõudis Tääkre töötada veel Teres, Pärnu Õlu ASis, Orklaks saanud varasemas Kalevis ja Leiburis.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify/ Apple Podcasts):

Augustis alustasime Kantar Emori taskuhäälinguga ”Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Kantar Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.

Loe ka:
– Marit Kroon: ka suurkorporatsioonis saab asju muuta
– Andres Kangur: proovime olla „teeme ära ja siis räägime“-lähenemisega
– Tiia Nõmm: sinu bränd on see, mis sinust räägitakse siis, kui sa toas