Enam kui pool (56%) Eesti elanikest arvab, et väikelaene antakse liiga kergekäeliselt, selgub meie tarbimislaenude uuringust. Seejuures arvab nii ka 43% nendest inimestest, kes on viimase kolme aasta jooksul tarbimislaenu võtnud.

„Vaid 15% oli neid, kes leiavad, et väikelaene ei anta liiga kergekäeliselt, 29% elanikest ei oska sel teemal arvamust avaldada,“ rääkis Kantar Emori uuringuekspert Kaisa Esko. Eesti elanikest on 18% võtnud viimase kolme aasta jooksul tarbimislaenu, sealhulgas enamjaolt kas üldiselt väikelaenu või autolaenu. Vanusegruppide võrdluses on suurim osakaal tarbimislaenu võtjaid vanusevahemikus 25–34 (30% on võtnud), kuid ka 35–49-aastaste seas võetakse tarbimislaene keskmisest enam (24%). “Uuringu tulemuste põhjal võtavad tarbimislaene eelkõige 25-49-aastased ning pigem muust rahvusest inimesed kui eestlased,“ võttis Esko kokku.

Kaisa Esko sõnul peetakse tarbimislaenu pakkujate puhul kõige olulisemaks häid laenutingimusi ja usaldusväärsust. „Teisalt on omistatud üksjagu tähtsust ka kiirele ja lihtsale krediidi väljastamise protsessile, mille tähtsus varieerub tõenäoliselt vastavalt olukorrale – kas on vaja laenu kiirelt ja lihtsalt, või heade tingimustega. Sageli ei käi need omadused käsikäes,“ lisas ta. Tulemused näitavad ka seda, et Eesti elanikud eelistavad kindlaid, turvalisi ja tuntud teenusepakkujaid.

Viimase kolme aasta jooksul tarbimislaenu võtnute seas on enim kasutatud pank tarbimislaenude võtmiseks Swedbank. Spetsialiseerunud teenusepakkujate seas on populaarseim koht tarbimislaenu võtmiseks Inbank.

Kuula uuringu tulemustest lähemalt värskest “Point+” osast, kus külalisteks on Kaisa Esko ning meie uuringujuht Aivar Voog.

Muu hulgas räägitakse, milliseid tarbimislaene eelkõige võetakse, miks seda tehakse ning arutletakse, kuidas näevad laenuvõtjad ka laenuandja rolli. “Kui finantsasutus arvab, et ma saan selle kohustusega hakkama, siis ilmselt ma saan – seal ju ikkagi eksperdid vaatavad asjad üle. See on endale mingi kindlustunde tekitamine,” iseloomustas Kaisa Esko üht võimalikku mõttekäiku, mis laenuvõtjatel võib olla. Ta tõdes, et see võib osa inimesi teha liiga julgeks laenu võtmisel. Arutelus jõutakse ka sinna, et kes või mis mudib inimeste suunda rahatarkuse teemal. “Kui meenutada varasematest finantsmonitooringutest, et kes on inimeste jaoks autoriteedid, siis see on pigem olnud institutsioon kui konkreetne isik,” lausus Aivar Voog. “Seal on hästi suur mitmekesisus, üksikuid isikuid mainitakse äärmiselt vähe. Üksikud isikud on hästi aktiivsed sotsiaalmeedias ja nende jaoks, kes jälgivad sotsiaalmeediat, tunduvad nad hästi suured autoriteedid, suure mõjuvõimuga. Kui aga jälgida kogu elanikkonda, siis Eesti elanikud on pigem institutsioonide usku ja usaldavad pigem suuri panku: Swedbank, SEB ja LHV on jätkuvalt finantsbrändide turul liidriteks,” lisas ta.

Tarbimislaenutoodete ja -pakkujate uuring kaardistab Eesti elanike hoiakuid seoses tarbimislaenudega ning Eestis tegutsevate teenusepakkujate tuntust, kasutatavust ning kuvandit. Uuring toimus perioodil 5. detsember kuni 12. detsember 2024 ning selles osales 1155 Eesti elanikku vanuses 18-74 aastat.

Tahaksid rohkem teada? Ligipääsu värsketele andmetele saad osta meie e-poest.

Loe ka:
– Uuring: rahatarkus kannab enim vilja noorte hulgas