Värskes „Pointi“ osas on külas TalTechi tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE turundus- ja kommunikatsioonijuht, aga ka sama ülikooli turunduslektor Anne Muldme. Ta jõuab teha palju asju: nii selgub, et tema elus mängib suurt rolli muusika. Dirigendina on ta suvel toimuvale laulupeole viimas üht koori ning vabal ajal mängib karmoškat. Samuti on ta kaasa löömas Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni tegemistes.

Anne Muldme leiab, et igas meeskonnas võiks säilida teatud õhin oma ettevõtmiste suhtes. „Et see tekiks, pead seda juhina otsima ja andma vabadust, püüdma initsieerida asju. See on päris palju juhtimise teema,“ leiab ta. Muldme sõnul tegeleb ta teadlikult sellega, et oma meeskonna puhul seda õhinat tekitada ja hoida. „Kui mul on ikkagi tiim ja mul on inimesed, kelle eest ma pean vastutama, siis ma alati seiran, et kas sul on mõnus, kas sul on põnev, mis me saaks veel teha.“ Ta selgitas, et turundustiimi puhul on üldiselt tegemist ikkagi loova valdkonnaga ja seal ei tohi inimesel hakata igav. „Loovvaldkonnas on meil kohe kohustus hoida natuke seda värvikust ja inimeste laiemat ampluaad.“

Turundusalal alustas ta toonases EMTs, hilisemas Telias. Seal jõudis ta üsna kiiresti ka juhipositsioonidele. Muu hulgas tuleb saates juttu sellest, kuidas oli toona EMT legendaarse lepatriinu logoga hüvasti jätta ja kuidas sujus üleminek Teliaks. Vastates küsimusele karjäärivalikute teemal ja sellele, kuivõrd on oluline suures toimivas ettevõttes kogemus saada, ütles ta: „Suure, korras ja eduka süsteemi nägemine, seal kasvõi väike osa olemine on hästi õpetlik. Sa võid teha seal oma konkreetset juppi, aga ilmselgelt sa ju iga päev näed ja tunned, milline see kultuur on, kuidas seal üldse tööd tehakse ja kuidas see kõik kokku mängib. Sealt minna väiksema ettevõtte turundusjuhiks on kindlasti hoopis toekam.“ Ta tõdes, et heades suurettevõtetes saab hästi areneda, sest üldiselt on seal koos oma ala tipud ja teistest saab inspireeruda.

Pärast Telia kogemust läks ta edasi Tallinna Tehnikaülikooli. Sellest ajast meenutab ta ülikooli rebrandingut. Saab kuulda, milliseid mõtteid ja arvamusi tekitas TalTechiks muutumine akadeemilises ringkonnas ja noorte seas. „Sellest tuleb lugu pidada, et need tunded on erinevad,“ tõdes Muldme. „Fookus sel projektil on ja oli tuleviku talendil: need on noored, nad tahavad tulevikku, inspireerivat, edumeelset, arusaadavat keskkonda.“ Ta märkis, et noored olid algusest peale kaasas ja nendega sai ka nõu peetud. „Kui ankursihtgrupp on kaasa saadud, siis sa tead, et nüüd tuleb hoida lihtsalt pikka meelt ja tuleb hoida seda meeleolu üleval,“ lisas Muldme. „Noored, kes peale tulevad, on kõik TalTechi põlvkond. Nemad TTÜd enam ei tea. Nad kuulevad seda (TTÜd), aga ei kasuta.“

TalTechist liikus Muldme Postimees Grupi turundusdirektoriks ja siis Metroserti. Nüüd on ta järjega aga tagasi TalTechis, tegutsedes seal kahes rollis. „See on Euroopa Liidu initsiatiivi Eesti üksus ja selle kaudu võimestatakse Eesti väikseid ja keskmise suurusega tööstusettevõtteid AI- ja robootikalahendustega,“ tutvustas Muldme AIREt. Lisaks õpetab ta tudengitele turundusaineid. „Mulle hästi meeldib akadeemiline fluidum. Usaldus, toetus ja diskussioonikultuur on täiesti unistuste oma,“ lausus ta.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify/ Apple Podcasts):

Augustis alustasime Kantar Emori taskuhäälinguga ”Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Kantar Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.

Loe ka:
– Risto Sülluste: roheteema puhul tuleb kommunikeerida, miks see on meile kasulik
– Janne Laik-Lõhmus: Läti ja Leedu turgudel tuleb kohalikku klienti tunda
– Anne Tääkre: uutel toodetel võiks olla aastane jälgimisperiood
– Marit Kroon: ka suurkorporatsioonis saab asju muuta