Võrreldes 2022. aastaga on kuus korda vähenenud nende osakaal, kes suudavad oma igakuisest sissetulekust säästa või investeerida üle poole, selgub meie uuringust. Kui 2022. aastal oli nende osakaal 19 protsenti, siis eelmise aasta lõpus oli see kahanenud 3 protsendini.

Kõige suurem osakaal (68%) Eesti elanikest ei säästa või investeeri üldse või teevad seda minimaalselt ehk kuni 10 protsendi ulatuses oma sissetulekust. ”Tulemused peegeldavad seda, et inimeste kulud on viimase kahe aastaga kasvanud ja sissetulekud ei ole sellega sammu pidanud,” rääkis Kantar Emori uuringuspetsialist Raul Allas. Selgelt on vähenenud ka nende osakaal, kes säästavad 11-20 protsenti oma sissetulekust – kui varasemas uuringus oli neid iga viies, siis nüüd iga seitsmes.

Valdav enamik (64%) Eesti elanikke peab säästmist põhimõtteliselt oluliseks ning 17% säästab raha vaid kindlal eesmärgil. Levinuim põhimõte säästmisel on säästa see, mis sissetulekust pärast kulude tasumist üle jääb. Nii vastas 67 protsenti inimestest. ”Samas 17 protsenti on neid, kes on säästmisele lähenenud strateegilisemalt ja panevad igal kuul teatud kindla protsendi kõrvale. Keskmisest enam on neid nooremas vanuserühmas ehk 16-34-aastaste seas, samuti muust rahvusest elanike seas,” lisas Raul Allas.

Andmed põhinevad Kantar Emori läbi viidud üle-eestilise esindusliku valimiga uuringul, mis viidi läbi veebi teel 10.-17.10.2024. Küsitleti 1140 Eesti elanikku vanuses 16+. Tegemist on Kantar Emori algatusel tehtava korduvuuringuga, mis kaardistab Eesti elanikke teadlikkust ning hoiakuid investeerimise ja säästmise teemadel.