Linnar Priimägi: kommunikatsiooniinimene peab tundma keskkonda, milles ta tegutseb
27.02.2025
27.02.2025
Saatejuht tõstatas küsimuse ka sellest, kuivõrd peaksid turundajad arvestama sellega, et aina enam oodatakse brändidelt teatud suhestumist ühiskonnas toimuvaga, seisukohtade võtmist toimuva osas. „Tahad, siis arva, aga sellel ei ole sinu kaubaga mitte mingisugust pistmist,“ leiab Priimägi. „See, missugune sinu sotsiaalne kaasatus on – jumal hoidku, oled hea inimene, siis anna sportlasele see raha. Sportlane ütleb „aitäh“ ja paneb oma näopildi sinu leivareklaami juurde,” tõi ta näite sponsorlustegevusest. “See kõik on etendus, mida niinimetatud brändid (Priimägi nimetab neid markideks) vastastikku etendavad – et kes on progressiivsem. Tarbijal ei ole sellest midagi – võib-olla mõnel üksikul on, aga enamikul mitte. Kes sinu kauba ära ostab, sellel ei ole sellest mitte midagi.“
Ideed saavad tema hinnangul tekkida ühe inimese peas, mitte kollektiivselt. „Loominguline kollektiiv on see, kes võib asja lõpuks välja töötada. Iga idee tekib ainult ühe inimese peas. Iga lahendus tekib ainult ühe inimese peas – ta võib seda teistega jagada, teised võivad selle omaks võtta ja seda arendada, aga idee tekib ühe inimese peas. See eeldab ka teatavat ettevalmistust, et ideed saaksid tekkida,“ kõneles ta.
Reklaamid on tema meelest ajas igavamaks läinud ning sädelust ja ideid ta neis enamasti ei näe. „Hea küll, isegi naiivselt vormistatud idee on ikkagi idee. Niisugune ideetus taandub kõige rohkem kuulutusele ja see on üldine nähtus, see ei puuduta ainult reklaami. Kust sa viimati said lugeda ajalehest korralikku kirjanduse arvustust?” arutles ta. Tema hinnangul on loomingu tingimuseks isiklikkus. Inimene, kes loomingut loeb/vaatab/kuulab, peab ära tundma, kelle loominguga on tegemist.
Kuula-vaata lähemalt (Spotify/ Apple Podcasts):
Novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu “Point” lisasaatega “Point+”, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.
Loe ka:
– “Point+” võttis fookusesse turunduse sotsiaalmeedias
– “Point+” uus osa keskendub suunamudija turundusele
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.