Tervisekassa tellitud ja Kantar Emori läbi viidud rahulolu-uuringu kohaselt on kõige enam inimesed rahul oma viimase hambaarsti külastusega (86%), eriarstiabi visiidiga (85%) ja pereõe iseseisva vastuvõtuga (85%). Samuti on ligi kaheksa patsienti kümnest jäänud rahule perearsti vastuvõtuga.

Seevastu rahulolu tervishoiusüsteemiga tervikuna on alates 2021. aastast tasapisi langenud. “Eesti tervishoid on tugeva surve all – arstide ja õdede nappus, vananev rahvastik, ebaregulaarne sotsiaalmaksu laekumine ja piiratud rahastus süvendavad probleeme, samal ajal kui kulud ja nõudlus arstiabi järele kasvavad kiiresti. Peame leidma uusi lahendusi, olgu selleks teenuste tõhusam korraldus, innovatsioon või täiendavad rahastusallikad, et tagada ravi kättesaadavus ka keerulistes oludes,” ütles Tervisekassa juht Rain Laane.

Arstiabi korraldusega on rahul veidi üle poole elanikkonnast. Tervishoiusüsteemiga on keskmisest enam rahul eestlased, 65-aastased ja vanemad mehed, Tartu ja Lõuna-Eesti elanikud ning suuremate linnade ja maapiirkondade elanikud. Rahulolematust esineb sagedamini muust rahvusest elanike, 50–64-aastaste ja Tallinna elanike seas, ning eriti nende peredes, kus on pidevat hooldust vajavaid inimesi.

„Inimeste rahulolu tervishoiusüsteemiga on tihedalt seotud arstiabi kättesaadavusega – 91% neist, kes hindavad kättesaadavust heaks, on rahul ka tervishoiusüsteemiga, samas neist, kes peavad kättesaadavust halvaks, on rahul vaid iga viies,“ rääkis Kantar Emori juhtekspert Jaanika Hämmal.

Eelmise aasta jooksul on Eesti tervishoiusüsteemiga kokku puutunud enamik täiskasvanud elanikest, kõige sagedamini retseptiravimite ostmise kaudu (82%). Perearsti on külastanud 62%, hambaarsti 58% ja eriarsti 54% Eesti elanikest. Erakorralise meditsiini osakonda on viimase aasta jooksul külastanud iga viies inimene.

Riiklikust terviseportaalist on kuulnud 92% Eesti elanikest, sealhulgas 84% on portaali vähemalt ühe korra külastanud. Kusjuures sõna “terviseportaal” oli 2024. aastal Eestis enim googeldatud sõnade hulgas.

Kantar Emori uuringust selgus, et kolmveerand eestimaalastest oleks valmis pikkade ravijärjekordade vältimiseks täiendavalt arstiabi eest maksma. 67% oleks valmis panustama tervishoiuteenuste eest kuni 100 eurot, sh 31% kuni 20 eurot. Kõige enam ollakse valmis täiendavalt maksma koduõenduse, eriarsti teenuse ja hambaravi eest. Samas tuleb arvestada, et Eestis on inimeste omaosalus märgatavalt suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Uuringu eesmärk oli välja selgitada elanikkonna hinnangud Eestis pakutavale arstiabile ja tervishoiukorraldusele. 2024. aasta detsembris toimunud uuringu käigus küsitleti 1379 Eesti elanikku vanuses 18+. Uuringu tulemustega saab tutvuda Tervisekassa kodulehel.

Allikas: Tervisekassa pressiteade

Loe ka:
– Kiiremini arsti juurde pääsemiseks valiks pigem tasulise visiidi iga neljas inimene