“Point+” võttis fookusesse raadioreklaamid
07.03.2025
07.03.2025
Selles osas tuleb põhjalikult juttu raadioreklaamidest, raadiokuulamisest laiemalt ning sellest, mis trendid seal valdavad.
Abel rääkis, et raadio kõige tuntum ja käivitavam osa on hommikuprogramm. “See on õige aeg võita kuulaja endale. Kui me vaatame kogukuulamist, siis tegelikult pool raadiokuulamist on kodus, ülejäänud 50 protsenti jaguneb auto ja töö vahel, pisut ka kohvikus ja juuksuris ja mujal kuulamist,” kõneles ta. “Täna on selline ilus ütlemine, et see õhtune drive-time on uus hommik. Hommikul kõik sõidavad üsna ühel ajal tööle, õhtul töölt tagasimineku aeg hajub inimestel rohkem.”
Raadiod võivad tunnis lasta kuni 12 minutit reklaami. See tähendab Abeli sõnul valdavalt 2-3 reklaamiplokki tunnis. “Siis sa teed kuni kolmeminutilisi plokke ja pärast kolme sellist plokki jääb veel kolm minutit võimalust sponsorreklaamideks,” märkis Abel. Tavapärane raadioreklaami pikkus on 20 sekundit. „Kui on raha, siis soovitaks teha vähemalt 30, üle 40 ei soovitaks. Mida ma aga ei soovita, on hakata 30-sekundilist klippi 20 peale kokku suruma,“ lisas Abel. „Kui kokku võtta, siis copyde lemmikpikkus on 30 sekundit, ostjate lemmikpikkus aga 15.“ Valdkondade kaupa vaadates on suur osa reklaamidest jaekaubandusest. “Raadio on pildi loomine läbi kõrvade,” iseloomustas ta raadioreklaami loomise protsessi.
Juttu tuleb ka piirangutest raadioreklaamide puhul, sellest, mida raadioreklaamide puhul vältida jpm.
Kuula-vaata lähemalt (Spotify/ Apple Podcasts):
Novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu “Point” lisasaatega “Point+”, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.
Loe ka:
– Vikerraadio, Elmar, Sky Plus – kuulatuimad raadiojaamad viimasel poolaastal
– “Point+” võttis fookusesse turunduse sotsiaalmeedias
– “Point+” uus osa keskendub välimeediale
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.