Noored peavad kõige perspektiivikamaks tervisevaldkonna erialade õppimist, mainekaimana püsib TÜ
10.04.2025
10.04.2025
Tervisevaldkonna erialasid soovitaks õppida iga kolmas noor, tehnikaalasid peab perspektiivikaks 29% ning IKTd iga viies. Kui vaadata kõiki vastanuid (vanuses 15-60), on erialade esikolmik sama, ent seal on vahed väga väiksed (esikolmikul vastavalt 30, 29 ja 29%).
Pikalt tipus olnud IKT-erialade populaarsus on vähenenud mitu aastat järjest, nüüdseks on see valdkond liidripositsioonilt taandunud. „Võib arvata, et muuhulgas on IKT populaarsuse languse taga tehisaru kasvav kasutamine andmetöötluses ja programmeerimises. Samuti on meedias üksjagu vihjatud vähenevale nõudlusele IT-spetsialistide järele,“ kommenteeris Kantar Emori uuringuekspert Katrin Männaste. „Tervisevaldkonna puhul on aga kajastus pigem vastupidine: räägitakse nii arstide, õdede, hooldajate, proviisorite kui ka teiste tervisevaldkonnas tegutsejate puudusest,“ lisas ta.
Tehnikaalade soovitamine püsib laiemas elanikkonnas stabiilsena, noorte seas on see aga viimastel aastatel kasvamas.
Ülikoolide mainekuse pingerida viimastel aastatel palju muutunud ei ole. Kõige kõrgemaks hindavad Eesti inimesed Tartu Ülikooli mainet, teist kohta hoiab Tallinna Tehnikaülikool. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Kunstiakadeemia ning Tallinna Ülikool järgnevad liidritele juba veidi suurema vahega, samas tihedamas konkurentsis üksteisega.
Uuringust selgus ka, et täiskasvanueas õppimine püsib populaarsena. Paari lähema aasta jooksul kõrgkooli mõnele erialale õppima või mikrokraadi omandama asumise plaanid on igal viiendal 25-60-aastasel eestimaalasel.
Kantar Emor viib igal kevadel läbi ülikoolide maine uuringut, kus uuritakse Eesti ülikoolide ja kõrgkoolide tuntust ning mainet Eesti elanike hulgas. Tänavu aprillis toimus uuring juba 15. korda ning sellele vastas 1342 Eesti elanikku vanuses 15–60 aastat. Uuring viidi läbi veebis.
Balti regiooni juht, Kantar Emor
On asju, mis selles andmete külluses ei muutu – see on inimene ja tema käitumine. Tehnoloogiliste uuenduste puhul ei tohi seda arusaama kaotada ning liialt andmetesse kinni jääda. Kui teed kampaaniat, on võimalik võtta sadakond mõõdikut, aga kui sa sellega igapäevaselt ei tegele, tunned end eksinult. Andmete kasutamise ülim eesmärk on ikka inimene ja tema käitumise mõistmine.