Kuidas saada Tallinna lähipiirkonna elanikud autost ühistransporti?
01.02.2018
01.02.2018
Elanikke paneks autot ühistranspordi vastu vahetama paremad ja kiiremad ühistranspordiühendused, ühtne piletisüsteem ning mugavad pargi ja reisi tingimused.
Maanteeameti tellimusel on valminud Kantar Emori küsitlusuuring Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike igapäevaste liikumiste ja liikumisviiside eelistuste kohta. Uuringu eesmärgiks oli kaardistada Tallinna lähipiirkonna elanike liikumisviiside valikud: kui palju, millise transpordiliigiga, mis eesmärgil ning millistesse sihtkohtadesse liigutakse ning mis on liikumisviiside valiku peamised tegurid.
Igapäevaselt autoga Tallinnasse liikujaid meelitaks auto asemel ühistransporti valima sobivamad ühistranspordi liinid (48%), ühtne piletisüsteem (42%), kiirem ühistransport (44%) ja paremad pargi ja reisi tingimused (38%). Ühistranspordi soodsam hind, autokasutuse maksustamine parkimistasude või ummikumaksu kaudu, laste iseseisev liikumine ning paremad jalgsi- ja rattasõidutingimused mõjutaks 28-33% praegustest autokasutajatest.
„Kuna kodu-töö vahemaad on Tallinna lähipiirkonnas võrdlemisi pikad, on Maanteeamet arendamas oma võimekust analüüsida ja arendada liikuvust tervikuna, et selgitada välja, kus ja milliste sihtgruppide lõikes annaks liikuvusteenuste arendamine kõige suuremat mõju,“ selgitab Maanteeameti peadirektori asetäitja liiklusohutuse ja ühistranspordi alal Meelis Telliskivi. Telliskivi sõnul on oluline, et uued inimeste liikumist eeldavad arendused kerkiksid juba olemasoleva hea ühistranspordi, nagu näiteks rongipeatuste, lähedusse ning piirkonna ühistranspordi- ja piletisüsteemi arendataks ühtse tervikuna – olenemata linnapiirist või transpordiliigist.
Uuringuga koguti ühtlasi andmed 2133 elaniku ühe päeva kõikidest liikumistest 2017. a sügisel. Koos mobiilipositsioneerimise jt liikuvust puudutavate andmetega võimaldab liikumisviiside ja hoiakute kaardistamine paremini kavandada tegevusi, mis vähendavad sundliikumist ning soodustavad ühistranspordiga, jalgsi ja jalgrattaga liikumist.
Uuringu läbiviimist rahastati Interreg Kesk-Läänemere projekti FinEstSmartMobility eelarvest.
Avaldatud Maanteeameti kodulehel 1.02.2018.
Uuringu aruandega saab tutvuda SIIN.
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.