Algaegadel nii positiivsena näinud sotsiaalmeedia sisaldab oma globaalse mõju kasvades aina enam inimesi ärritavaid postitusi, ent milline on kõige ebameeldivamate postituste TOP 10? Eestis praegu vastav edetabel puudub, küll aga said enda oma valmis britid.

Kui sotsiaalmeedia postituste juures oleks käepärast ka dislike– ehk „ei meeldi“-nupp, siis millisel puhul inimesed seda kõige meelsamini klikiks? Just seda uuriski Kantar Emoriga samasse kontserni kuuluv Kantar Lightspeed brittidelt. Selgus, et enim pahameelt põhjustavad sotsiaalmeedias niinimetatud libauudised – neid põlgab üle poole ehk tervelt 56 protsenti küsitletutest. Ent esikümnest leiab veel nii vägisi pähe määritavad reklaamid, avalikud kiindumusavaldused kui ka isikliku musta pesu pesemise, niinimetatud duck face fotod iseendast ning klikikogujad.

Pole vahet, kas tegu on Facebooki, Twitteri või LinkedIniga, tõde on neis kanalites valest üha keerulisem eristada ning sestap on kahanenud ka inimeste usaldus terve sotsiaalmeedia vastu. Tervelt 56 protsenti brittidest ärritavad libauudised. Ka teine Kantari äsjane uuring kinnitas, et vaid 29 protsenti inimestest usaldab veel sotsiaalmeediat uudiste allikana.

Enam kui kolmveerand uudiste lugejatest väitis, et on ise mõne loo tõesuses selgusele jõudmiseks fakte kontrollinud, samas on 70 protsenti loobunud artikli jagamisest libauudise kahtluse tõttu. Hiljuti teatas ka Facebook muudatustest, mille eesmärk on piirata libauudiste levikut. Postituste näitamine sõltub edaspidi sellest, kui usaldusväärseks peavad neid kasutajad.

Lisaks libauudistele valmistab brittidele pahameelt see, kui neid sunnitakse vaatama reklaami enne, kui nad saavad jätkata uudisvoo sirvimist. Suureks kasvab ärritus ka siis, kui kõlaritest hakkab ootamatult kõrva karjuma mõne kaubamärgi tunnuslugu. See ei tähenda sugugi seda, et inimesed põlgaks kõiki reklaame, pigem soovivad nad neile näidatava sisu üle suuremat kontrolli. Iseäranis Z-generatsioon (pärast 1996. aastat sündinud noored) on eriti tundlik nii reklaamide, andmete privaatsuse kui ka isikuandmete kaitsmise vallas. Nemad kasutavad ka reklaamide blokeerimise tarkvara palju suurema tõenäosusega kui vanemad inimesed.

Sotsiaalmeedia kasutajad suhtuvad andestamatult ka ahelpostituste liigsesse jagamisse, aga enim põlatud postituste hulka jõudis ka oma kiindumuse avalik eksponeerimine sotsiaalmeedias ning oma viha avalik väljavalamine. Siin peavad britid silmas eelkõige ilma sisulise argumentatsioonita ja sageli poliitilise maiguga vihakõnesid, mis võivad puudutada näiteks seksuaalvähemuste õigusi, religiooni või rassismi.

Britte häirisid ka korduvpostitused, nagu näiteks igapäevased uuendused pulmadeni jäänud päevade kohta stiilis „See on jälle ühe päevakese lähemal…“. Üldiselt hindavad sotsiaalmeedia kasutajad ehedust kõrgelt, ent ka siin jookseb selge piir – avalikult isiklikke teemasid ei lahata, sestap mõjub ärritavalt ka isikliku musta pesu pesemine kõigi nähes.