Rohkem kui 1100 eestimaalase seas läbi viidud suurest jõulu-uuringust selgub muuhulgas, et Eesti lastest suurim osa ehk ligi kolmandik usub päkapikkudesse 6.–7. eluaastani ja jõululaupäeval või esimesel pühal läheb kirikusse vähem kui viiendik inimestest.

Kantar Emor küsis Eesti elanikelt vanuses 15–84, millise eani lapsed nende arvates päkapikkudesse uskuvad – kõigist vastanutest arvas suurim hulk ehk 31 protsenti, et 6.–7. eluaastani. Suurimad päkapikunduse eksperdid on siiski kahe või enama alla 16-aastase lapse vanemad – neist hindas koguni 38 protsenti päkapikumaagiasse uskumise vanusepiiriks 6.–7. eluaastat.

Viiendik arvab, et lapsed usuvad päkapikkudesse kümnenda eluaastani ja tervelt 16 protsendi hinnangul lausa 11-aastasena ja vanemanagi. Kantar Emori juhteksperdi Kersten Jõgi sõnul on vanemad lapsed üsna kavalad. „Nad teavad väga hästi, et vanematele tasub teada anda jätkuvast ja innukast usust päkapikkudesse, sest kes ei usu, sellele ju päkapikud enam ei käi,“ märkis ta.

38 protsenti Eesti elanikest sõltumata vanusest kinnitavad, et päkapikud toovad neile sussi sisse kingitusi. Samas täituvad sussid maiustuste või muu meeleheaga tervelt 82 protsendis kahe ja enama lapsega peredes.

Rahvustel on erinev kuusevalik

Jõuluvana külastab uuringu andmeil veidi rohkem kui veerandit lastega peredest, ülejäänutel paneb taat kingid kuuse alla.

Kuuse valikus ilmnevad aga vägagi suured rahvuslikud erinevused. Ligi 78 protsenti eestimaalastest toob koju kuuse. Küll aga hangib 59 protsenti eestlastest koju loodusliku jõulupuu ja vaid 27 protsenti kunstkuuse, sellal kui muust rahvusest elanikest toob kunstkuuse 44 protsenti ja loodusliku vaid viiendik küsitletutest.

Kersten Jõgi sõnul ei täpsustatud küsitluses, kas inimesed peavad silmas niinimetatud uue või vana kalendri jõulupühi. „Jätsime Eestis elavatele õigeusklikele slaavlastele vabad käed jõulude tõlgendamiseks,“ lausus ta. „Kui küsisin meie ettevõttes töötavatelt vene emakeelega kolleegidelt, mida nad jõulude all silmas peavad, kõlas vastuseks, et ikka neidsamu 24.-26. detsembri pühi.“

Nii selguski, et kui eestlastest viiendik kinnitas, et läheb jõululaupäeval või esimesel pühal kirikusse, siis muust rahvusest inimestest lubab seda teha vaid 11 protsenti. „Võib arvata, et eestivenelastest läheb tegelikult kirikusse märksa suurem osa, aga jaanuaris, vana kalendri järgi, “ märkis Jõgi.

Kõige suurem on kirikuskäijate osa eakate inimeste ning väiksemate linnade ja maa-asulate elanike hulgas.

6,5 protsenti inimestest ei tähista jõule

70 protsenti küsitlusele vastanutest kinnitasid, et nende pere koguneb pühade ajal ühisele jõulusöömaajale ja 57 protsenti teevad vastastikku kingitusi. Tõsi, eestlaste hulgas on perekesksed jõulusöömaajad rohkem hinnas kui muukeelsetel elanikel.

Veidi üle poole eestimaalastest ehib oma akna nii, et see oleks nähtav ka väljastpoolt, sellal kui viiendik paigutab jõulukaunistusi ja -valgustust ka oma maja ümber õue.

6,5 protsenti Eesti elanikest ei tähista aga üldse jõule, kõige rohkem ehk 12 protsenti on neid muukeelsete hulgas, mis võib viidata muuhulgas sellele, et nemad peavad pühi jaanuari algul. Eestlastest on loobunud pühade pidamisest neli protsenti.

Kantar Emor küsis sedagi, kui suure summa eest plaanib pere osta tänavu jõulukingitusi. 22 protsendi kulutus ei ületa 50 eurot, 51–100 eurot panustab viiendik ja lõppkokkuvõttes ostavad kinke kuni 200 euro ulatuses veidi rohkem kui pooled pered. Üle 300 euro panustab 12 protsenti peredest, seejuures on siinsed muukeelsed kingituste ostmisel veidi heldekäelisemad kui eestlased. ​