Kantar Emori äsja valminud ja seni kõige laiahaardelisem kodukinnisvara uuring näitab, et tervelt 39 protsenti Eesti elanikest tahab vahetada kodu – kui ostmiseks läheb lähiajal, soovivad inimesed pigem uut korterit, pikema plaani pidajad unistavad aga rohkem uuest või ka vanemast eramust.

Seejuures kavatseb 17 protsenti osta uue kodu juba järgneva viie aasta jooksul, ent 25–34-aastaste noorte hulgas hauvad ostuplaani pea pooled. Ühtlasi hindab see vanuserühm oma majanduslikku olukorda ka ülejäänutest kindlamaks.

Kantar Emori uuringueksperdi Tauno Mändla sõnul eelistavad just lähima viie aasta jooksul eluaseme ostmise kavandajad korterit uues või renoveeritud majas. „Kui vanem eramu säilitab koduotsijate silmis oma suhtelise väärtuse, siis järelturu korter on selgelt vähem ahvatlev võrreldes uuega,“ kommenteeris Mändla. „See, kas inimene soovib endale uut korterit või uut eramut, sõltub ka küsimusest, millal ta kodu tahab vahetada. Mida lähemas tulevikus see plaanis on, seda sagedamini antakse endale aru hetke võimalustest ja otsustatakse uue korteri kasuks, mis on tavaliselt uuest eramust odavam. Kaugemasse ja hägusemasse tulevikku eramu planeerimine on tihti unistus, mida võib rahus veeretada, aga mis pole ka praeguse hetke pakiline vajadus.“

Inimesed eelistavad kodu Tallinna linnas

Ettevõte küsitles rohkem kui 2700 inimest vanuses 18–65 eluaastat, lisaks üle riigi läbi viidud põhiuuringule vaadeldi eraldi sihtrühma, kes soovib osta endale lähiajal korteri uusehitisse Tallinnas ja Harjumaal. Niinimetatud Suur-Tallinnasse kodu soovijad hindavad oma tulevase kodu maksumuseks keskmiselt 100 000–150 000 eurot, sellal kui Eestis tervikuna näevad koduotsijad hinda pigem 30 000–70 000 euro vahemikus.

Ligi pooled kodu vahetamise kavandajad eelistavadki uue kodu asukohana Tallinna ja Harjumaad. Tervelt üheksa kümnest Tallinna ja Harjumaa uusarendustes kodu otsivast Suur-Tallinna elanikust tahab aga osta kodu Tallinna linna piires. Samas pole oma kauguse tõttu kesklinnast kuigi ahvatlevad ka Tallinna enda äärepiirkonnad, sealhulgas Nõmme ja Pirita. “Mida kõrgem on otsitava kinnisvara väärtus, seda enam kalduvad inimesed eelistama korterit kesklinnas,” märkis Mändla. “Nende hulgas, kes ei pea paljuks maksta kodu eest 150 000 eurot või enamgi, on kesklinna järel suhteliselt ligitõmbavad ka Põhja-Tallinn ja Kristiine.”

Inimesed, kes soovivad osta Tallinna või Harjumaale lähima viie aasta jooksul uue korteri, peavad seejuures kõige olulisemaks energiasäästlikkust, aga ka suuri ja palju valgust andvaid aknaid ning parkimiskohta õues. Tervelt 96 protsenti lubab kodu valikul pöörata tähelepanu ka selle energiaklassile.

Kesine huvi ühetoaliste korterite vastu

Huvi ühetoaliste korterite vastu uusehitistes on väga tagasihoidlik, pea pooled lähitulevikus korteriostu kavandajatest tahavad kolmetoalist korterit ja kolmandik kahetoalist. „Tervelt 29 protsenti koduvahetuse kavandajatest põhjendas seda sooviga osta endale päris esimene kodu, mis näitab, et nad elavad praegu tõenäoliselt kas koos vanematega või üüripinnal,“ selgitas Mändla. „Teist sama palju ütles aga, et olemasolev kodu on neile kitsaks jäänud. Leidus 16 protsenti neidki, kelle jaoks on oluline leida lihtsalt senisest uuem elamine.“

Kantar Emori uuring „Minu uus kodu 2019“ kaardistas Eesti elanikkonna hinnangu majanduslikule kindlustundele, nõudluse elukondliku kinnisvara turul, koduotsijate poolt eelistatud piirkonnad ja kinnisvaratüübid. Uuring hõlmas ka koduotsingul olevate inimeste vajaduste analüüsi ja nende eelistuste detailsemat kaardistust, samuti ülevaadet koduotsingul kasutatavatest kanalitest.