Inimesed vahetavad postkontorid pakiautomaatide vastu
11.06.2019
11.06.2019
Inimesed saavad ja saadavad pakke pakiautomaatide kaudu juba praegu rohkem kui postkontoritest, ka pensionärid eelistavad pakiautomaate, selgub Kantar Emori pakiteenuste turu kasvupotentsiaali uuringust.
Mais küsitletud 1400 inimesest oli viimase poole aasta jooksul saatnud pakke pakiautomaadist 18 protsenti, postkontorist aga kaks korda vähem ehk üheksa protsenti. Pensionäridest 15 protsenti saatis pakke pakiautomaadist, 13 protsenti aga postkontorist.
Paki saajate hulk on oluliselt suurem – 65 protsenti eestimaalastest sai poole aasta jooksul paki pakiautomaadist, 31 protsenti aga postkontorist. Kuller tõi paki koju 27 protsendile inimestest. Kantar Emori uuringuspetsialisti Kaisa Esko kinnitusel on mõistetav, et kuna inimesed tellivad pakke veebikaubamajadest, siis tuleb neile pakke rohkem kui nad neid ise välja saadavad. „Ka postkontoreid on endiselt vaja, sest välisriikidesse pakiautomaatidest pakkide saatmine ning nende sealt saamine on seotud piirangutega,“ märkis ta.
Pakke saatvatest inimestest on kõige rohkem ehk enam kui kolmandik neid, kes teevad seda paar-kolm korda kuue kuu jooksul. Pakiautomaatide kasutajad peavad teenusepakkuja valikul ülekaalukalt kõige olulisemaks paki saatmise vormistamise lihtsust ja kiirust ning teenuse hinna ja kvaliteedi suhet, seejärel paki kättetoimetamise kiirust ning pakiautomaatide võrgustiku suurust.
Inimestest, kes saatsid viimase kuue kuu jooksul pakke pakiautomaadist või kulleriga, eelistas 43 protsenti Itella SmartPOSTi teenust ja 32 protsenti Omniva pakiautomaate. Saajate hulgas oli veidi suurem osa Omniva pakiautomaatidel. Pakkide vastuvõtjate jaoks on olulisim paki kättesaamise ajaline paindlikkus ja mugavus. Seejuures eeldavad pea pooled kliendid, et pakk jõuaks kohale vähemalt kahe tööpäeva jooksul. Kullerteenuse valikul peavad inimesed kõige tähtsamaks, et pakk toimetatakse neile kätte sobival ajal ning sedagi, et paki saabumisest teatatakse piisavalt ette.
Esko sõnul reastas uuring pakiteenuste pakkujad ka nende niinimetatud brändijõu põhjal – see tähendab, et mõõdeti inimeste emotsionaalset sidet teenusepakkujatega. Kui Itella SmartPOSTi pakiautomaatide brändijõudu mõõdeti 26,5 protsendiga, siis tegelikkuses suurema turuosaga Omniva kaubamärgi väeks kujunes 25,9 protsenti – kõigi teiste teenusepakkujate osa on oluliselt tagasihoidlikum.
Itellale ja Omnivale järgnes DPD Pickup pakiautomaat, mida vastajad peavad ka suurima kasvupotentsiaaliga teenuseks. Kullerteenuse pakkujatest suurima brändijõuga on pea võrdselt Omniva ja DPD kuller. Vastajad hindasid kõrgelt ka Itella tulevikuväljavaateid kullerteenuse pakkujana. Lisaks kaardistas uuring ka DHL Express kulleri, Cargobusi, UPSi, Venipaki ja TNT teenuseid.
Mais läbi viidud uuringus küsitleti 1372 Eesti elanikku vanuses 18–74 aastat.
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.