Lätist alkoholi ostmine ei paku enam pinget
29.08.2019
29.08.2019
Kantar Emori augustikuise uuringu andmeil on tänavu Lätist alkoholi ostnute hulgas võrreldes märtsikuise 21 protsendiga veel vaid 11 protsenti neid, kes teevad seda vähemalt kord kuus, uuringujuhi Aivar Voogi sõnul on lahtumas ka varem naaberriigist alkoholi ostmisega kaasnenud võimas ostuemotsioon.
Samal ajal on veidi kasvanud nende ostjate osa, kes hangivad Lätist alkoholi harvemini kui kord kuus, ent see ei ole Voogi kinnitusel enam seotud teadliku ja süsteemse koduste alkoholivarude täiendamisega. „Suviti reisivad inimesed rohkem ka Lätis ja eks nad ostavad endale seal ikka lahjemat või kangemat kraami, selles pole midagi imestamisväärset,“ märkis Voog. „Olulisem on see, et varasemast kaks korda vähem on neid, kes võtavad vaevaks Lätti spetsiaalselt joogi järele sõita.“
Voogi sõnul on naaberriigist alkoholi ostmine kaotanud ka suure osa oma varasemast emotsionaalsest laetusest. Leidus omajagu neid, kes tahtsid riigile kõrgete aktsiiside tõttu põhimõtteliselt trääsa näidata, aga see põhjus on aktsiisilanguse järel ära langenud. „Uurisime ka Lätis napsi ostvate inimeste emotsioone ja kui veel juunis ütles 40 protsenti küsitletutest, et on ostukogemusest ja tekkinud tundest võlutud, siis augustis oli neid kaks korda vähem. Ostmist kogetakse pigem tavalise tegevusena.“
Lõppkokkuvõttes on Lätist ostetud alkoholi osatähtsus Eesti elanike tänavustest alkoholiostudest kahanenud augustikuise küsitluse andmeil 18 protsendini, eelmisel aastal samal ajal kinnitas 24 protsenti, et nad on ostnud naaberriigist lustijooki.
Voog lisas, et alkoholi üldine tarbimine Eestis püsib üsna muutumatuna, 18-74aastastest elanikest on ostnud tänavu alkoholi 83 protsenti, mis on sarnane varasemate aastate augustikuudega. „Suvel ostetakse alkoholi sagedamini kui aasta esimestel kuudel.“
Uuringu käigus küsitleti ajavahemikus 15.-21. august kokku 1166 inimest.
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.