Kantar Emor on eriolukorra väljakuulutamisest saadik jälginud iganädalaselt Eesti elanike hoiakuid ja käitumist eriolukorras. Selle nädala tulemused näitavad tugevat positiivset trendi: kasvanud on nii emotsionaalne kui ka majanduslik kindlustunne ning järjest rohkem on neid, kes arvavad, et olukord läheb peagi paremaks – seda usub 41 protsenti Eesti elanikest.

Kantar Emori strateegiakonsultant Kristiina Kruuse sõnul näitavad tulemused kohanemist eriolukorra ja uue reaalsusega. „Kui eriolukord välja kuulutati, oli inimestel väga palju teadmatust ja hirme: kardeti  esmatarbekaupade nappust, laste hakkamasaamist koduõppel, sissetulekute vähenemist, nakatumist koroonaviirusesse ning olukorra pikaajalist mõju majandusele. Nüüdseks on inimesed uue olukorraga kohanenud – näinud, et lapsed saavad koduõppel hakkama ja ka esmatarbekaupu jagub piisavalt, seega mitmed esialgsed mured on ajas taandunud ja inimesed on optimistlikumad,“ kõneles Kruuse.

Endiselt püsib Kruuse sõnul aga kõrgel Eesti elanike mure olukorra pikaajalise mõju pärast majandusele, mida pelgab 61 protsenti Eesti elanikest. Seda kardetakse rohkemgi kui enda või oma lähedaste nakatumist koroonaviirusesse, mille üle tunneb muret 52 protsenti Eesti elanikest.

Hirm majanduse halvenemise pärast on Kruuse sõnul just tulevikku vaatav, sest praegu on Eesti elanike majanduslik kindlustunne valdavalt tugev: 72 protsenti ütleb, et nende leibkonna majanduslik olukord on hea või väga hea. Ka Eesti elanike emotsionaalne kindlustunne on hea: väga kindlalt tunneb end viiendik Eesti inimestest ning kindlalt 36 protsenti. Mõlemad näitajad on eriolukorra aja kõige positiivsemad.

Kartus koroonaviirusesse nakatuda oli kõrgeim kolm nädalat tagasi, mil haigestumist pelgas 68 protsenti Eesti elanikest. „Pärast seda on iga nädalaga vähehaaval kahanenud nende hulk, kes nakatumist kardavad. Samas ei tähenda see, et inimesed oleksid muutunud muretuks haiguse suhtes, vaid üleüldine positiivne foon on tugevnenud,“ selgitas Kruuse.

Kantar Emori eriolukorra radar on alates 23. märtsist jälginud iganädalaselt Eesti elanike infovälja ja hoiakuid eriolukorras. Kokku on viie nädala seires küsitletud 3524 Eesti elanikku. Uuring on Eesti elanikkonna suhtes esindusliku valimiga.