Kuus õlut või neli õlut – selles on küsimus
04.06.2015
04.06.2015
Kas eestimaalane tuleb reede õhtul koju, kotis kuus õlut, või on õllepudeleid siiski neli? Piltlik kujund, kui küsimus on põhimõtteline – sest teisel puhul joob eestimaalane tegelikult kolmandiku võrra vähem. Erinevad andmed alkoholi tarbimise kohta tekitavad segadust ja erinevaid tõlgendamisvõimalusi. Kui palju me siis ikkagi tegelikult joome?
Seoses koalitsiooni tegevusprogrammile vastavate maksumuudatustega, mis hõlmavad muuhulgas ka alkoholiaktsiisi tõusu, on Eesti elanike alkoholitarbimise teema olnud viimasel paaril kuul üsna teravalt päevakorral. Sellekohaseid arvamusartikleid lugedes ning esitatud statistikat uurides ilmneb, et meie alkoholitarbimise ulatusest ja tarbitud kogustest rääkides opereeritakse üsna erinevate ja kohati ka päris vasturääkivate näitajatega ning kahjuks esineb ka väärtõlgendamist. Kord räägitakse, et Eesti elanik tarbivat 10 liitrit, siis 12 liitrit või üle 15 liitri puhast alkoholi (100%) inimese kohta aastas. Kõikumine on väga-väga suur.
Et teema on kuum, joonistuvad lisaks sageli tahtmatule andmete väärtõlgendamisele välja erinevad huvigrupid, kes valivad argumenteerides esitatavat infot, lähtudes enda tegevusele soodsast vaatenurgast. Nii on näiteks selgelt vastandunud kange ja lahja alkoholi tootjad, kes sooviksid peamise probleemina ühiskonna jaoks näidata just nii-öelda vastasleeri toodete tarbimist. Tõepoolest, väga täpne alkoholi tarbimist kajastav statistika puudub kardetavasti nii Eesti, Euroopa (eriti Lõuna-Euroopa kohta) ja muu maailma alkoholitarbimise kohta, kuid olemasolevate andmete mitteasjakohane tõlgendamine suurendab segadust veelgi.
Kõigepealt n-ö avaldatud andmeallikaid alkoholi tarbimise kohta, mida on mitmeid: sellekohaseid uudiseid avaldavad tarbijauuringuid läbi viivad ning turuülevaateid koostavad uuringufirmad, samuti koostavad alkoholi tarbimise ülevaateid oma aruannetes erinevad organisatsioonid, nt WHO, OECD, ÜRO. Tarbimisharjumusi on riigiti võrdlevalt uurinud Euroopa Komisjon.
Samas WHO, OECD jt organisatsioonid ise sellekohased uuringuid ei tee, nt WHO kogub info oma andmebaasi kokku riikide vastavatelt instantsidelt, kes esitavad riigisiseselt läbi viidud (riigiasutuste koostatud või uuringufirmadelt tellitud) uuringute tulemused.
Lisaks saab alkoholi tarbimist elaniku kohta esitada mitmel moel. Enam levinud esitusviisid on:
a) sisemaise tarbimise jagamine kogu elanikkonna arvuga (imikutest vanuriteni), saades nii tarbimise ühe inimese kohta (per capita consumption). Eesti puhul on see suurusjärgus 10 liitrit puhast alkoholi aastas;
b) sisemaise tarbimise jagamine 15-aastase ja vanema elanikkonnaga (mis üleilmsete organisatsioonide mõistes on täisealine elanikkond, kuigi Euroopas on ametlik alkoholi tarbimise piirvanus peaaegu kõikjal kõrgem), saades tarbimise täisealise elanikkonna kohta (consumption per adult population). Eestis tähendaks see ca 12 liitri absoluutalkoholi tarbimist;
c) jagades sisemaise tarbimise alkoholitarbijatega, saades tarbimise ühe alkoholitarbija kohta (consumption per drinker). Absoluutalkoholi tarbimiskogus alkoholitarbija kohta on Eestis kas üle 13 liitri või isegi üle 16 liitri sõltuvalt sellest, kuidas defineeritakse alkoholitarbijat.
Just erinevad võimalikud esitusviisid ja nende segiajamine on käibele toonud mitmeid erinevaid alkoholi tarbimise edetabeleid, kus mõnede puhul paistab Eesti üsna keskmine ja igati euroopalik riik olevat, kuid teiste numbrid näitavad meid kui keskmisest oluliselt alkoholilembesemat rahvast.
Näiteks ERR-i korrespondent Anton Aleksejev on oma Eesti Päevalehe arvamusartiklis „Õigeusklik Iraan paneb Vene napsisõbra tänaval puhuma“ (26.05.2015), kus Venemaaga võrreldakse ka Eesti tarbimist, kasutanud WHO andmetele aastast 2005 tuginevat ÜRO edetabelit. Ülalnimetatud allikas on aga Eesti puhul tegemist tarbimisega ühe alkoholitarbija kohta (15,57 liitrit puhasalkoholi) ning Venemaa puhul tõenäoliselt tarbimisnäitajaga täisealise elanikkonna kohta (15,75 liitrit puhasalkoholi).
Meedia on avaldanud ka edetabeleid, kus Eesti on alkoholi tarbimise poolest maailmas kindlalt esikohal, ja seda siis, kui riigid reastatakse vastavalt alkoholimüügile ühe elaniku kohta ja ei arvestata piirülese kaubanduse mõju (ERR, 18.01.2013).
WHO viimases, 2014. aastal avaldatud raportis perioodi 2008–2010 kohta on aga Eesti kohta ekslikult avaldatud andmed kogu elanikkonna, mitte täiskasvanud elanikkonna kohta nagu teiste riikide puhul. Seega erinebki WHO number oluliselt OECD samasisulisest statistikast.
Püüdes täpsemalt kaardistada Eesti alkoholitarbimist, on siin valida mitmeid meetodeid, kas lähtuda alkoholi tarbijaskonna küsitlusest, bilansimeetodist või lähtuda aktsiiside laekumisest.
Viimase viie aasta jooksul TNS Emori poolt läbi viidud erinevad tarbijaküsitlused näitavad, et üldised proportsioonid alkoholi tarbimises pole viimaste aastate jooksul oluliselt muutunud. Alkoholiga puutub aasta jooksul, kas või aastavahetuse tervitusnapsu kaudu, kokku ligikaudu 90% Eesti täisealistest (18+) elanikest. Regulaarselt, vähemalt kord kuus tarbib alkoholi ligikaudu 60% Eesti täisealistest elanikest. See osakaal on väga lähedane üleeuroopaliste uuringute keskmisele näitajale ning selles osas ei erine me teistest Euroopa riikidest. Peaaegu kõik alkoholi regulaarsed tarbijad Eestis joovad lahjemaid alkohoolseid jooke ning ligikaudu pooled neist tarbivad lisaks lahjale regulaarselt ka kangemaid alkohoolseid jooke.
Kahjuks võimaldavad tarbijaküsitlused tarbitavaid koguseid uurida vaid lühikese perioodi – maksimaalselt ühe või kahe viimase nädala – kohta. Selleks et tarbijaküsitluste alusel kalkuleerida tarbimiskoguseid kogu aasta kohta, peaks selliseid mõõtmisi tegema praktiliselt igal nädalal terve aasta jooksul.
Eestis on alkoholi müügikoguste arvutamisel kasutatud traditsiooniliselt bilansimeetodit, kus liidetakse alkoholi tootmisnumbritele import, lahutatakse eksport ning etteostud. Alkoholi etteoste kaubandusettevõtete poolt soosis selle aasta alguses toimunud oluline aktsiisitõus. Peale bilansimeetodi on alati kasulik kalkuleerida müügikogused võrdluseks ka vastavalt aktsiisilaekumistele.
Bilansimeetodil või aktsiiside laekumise alusel arvutatuna müüdi eelmisel aastal Eestis ligikaudu 19 miljonit liitrit puhast alkoholi. Sellest on maha arvatud hinnangulised etteostud, mida tehti põhiliselt kange alkoholi näol. Kange alkoholi osakaal oli müügis 42%, õlu 35%, vein 12% ja muu lahja alkohol 11%.
Kuna pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga on piiriülese kaubanduse numbrid oluliselt kasvanud, ja seda eriti alkoholikaubanduses, siis alkoholimüügi alusel ei saa otseselt Eesti elanike tarbimiskoguseid arvutada. Olulise osa Eestis müüdavast alkoholist ostavad ja viivad kaasa soomlased – 31% (koos kohapealse tarbimisega 34%).
Euroopa Õlletootjate ühenduse poolt tellitud ja käesoleva aasta maikuus Talouselämäs avaldatud uuringu kohaselt toovad soomlased üle piiri sisse lausa 69 miljonit liitrit õlut, ja seda peamiselt Eestist. Et Eesti 2014. aasta õllemüük oli TNS Emori arvutuste kohaselt ca 132 mln liitrit, siis liiguks nimetatud uuringu kohaselt Soome umbes pool Eestis müüdavast õllest ning eestlased osutuksid muu Euroopaga võrreldes väga tagasihoidlikeks õlletarbijateks, mis aga ei ole kindlasti tõepärane. TNS Emori andmete alusel viisid turistid (peaasjalikult soomlased) eelmisel aastal Eestist kaasa ligikaudu 32 miljonit liitrit õlut.
TNS Emori poolt tootjatelt ja edasimüüjatelt kogutud andmete alusel viidi kokku eelmisel aastal Soome 5,9 miljonit liitrit puhast alkoholi. Sama arvu sai ka Soome Tervise ja Heaolu Instituudi – Valvira – tellitud uuring, mis kasutas meetodina iganädalasi tarbijaküsitlusi. Mõlemad uuringud näitasid, et kange alkoholi osakaal soomlaste ostukorvis oli ligikaudu 40% ning ülejäänud moodustas lahja alkohol. Seega võib selle alusel tuletada, et kange ja lahja alkoholi vahekord tarbimises on sarnane müügi struktuuriga.
Kange alkoholi eelistamise osakaalu poolest oleme me sarnasemad Läti ja Leeduga ning eristume selgelt Põhjamaadest ning lääne- ja lõunapoolsest Euroopast, sest näiteks Soomes on kange alkoholi osakaal alla ¼ ning õlle osakaal ligikaudu pool.
Tarbimiskoguste kalkuleerimisel peab arvestama ka illegaalse tarbimise, turistide kohapealse tarbimisega, Eesti elanike poolt riigist välja viidava ning sisse toodava alkoholiga ja samuti alkoholi isevalmistamisega. Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti elanikud tarbivad ligikaudu 10 liitrit puhast alkoholi aastas (per capita consumption), mis on sarnane Soome vastava näitajaga. Ehk siis statistiliselt vaadates paneb eestimaalane oma kotti kuue õlle asemel ikkagi neli.
Artikkel on avaldatud Postimehe paberväljaandes ja online-portaalis 2.06.2015.
Balti regiooni juht, Kantar Emor
On asju, mis selles andmete külluses ei muutu – see on inimene ja tema käitumine. Tehnoloogiliste uuenduste puhul ei tohi seda arusaama kaotada ning liialt andmetesse kinni jääda. Kui teed kampaaniat, on võimalik võtta sadakond mõõdikut, aga kui sa sellega igapäevaselt ei tegele, tunned end eksinult. Andmete kasutamise ülim eesmärk on ikka inimene ja tema käitumise mõistmine.