Tööandjate maineliidriks on jäänud Tallinna Lennujaam
30.06.2020
30.06.2020
Kantar Emori igakevadise tööandjate maineuuringu pingrea esikohta hoiab vaatamata koroonakriisile Tallinna Lennujaam. Teisel kohal on Eesti Energia ja kolmanda positsiooni on säilitanud Tallink.
„Vaatamata sellele, et kriis on turismisektorit kõige enam mõjutanud, ei ole usk sektori lipulaevadesse kadunud ja inimesed tahaksid endiselt nendes ettevõtetes töötada. Nad usuvad, et töömahud nendes ettevõtetes taastuvad ja seal on jätkuvalt võimalik teenida korralikku palka. Oluliseks lisasoodustuseks peetakse välislähetusi,“ kommenteeris Kantar Emori töötajakogemuse juhtekspert Mari-Liis Eensalu.
Muutunud tööturu olukorra mõju on Eensalu sõnul näha mõnevõrra kasvanud lojaalsuses oma tänasele tööandjale. „Lojaalsete töötajate osakaal kasvas 57 protsendilt 62 protsendile ning keskmiselt vähenes nende tööandjate arv, keda peetakse piisavalt usaldus- ja kaalumisväärseks,“ selgitas ta.
Muutused on olnud siiski oluliselt väiksemad kui eelmise majanduskriisi ajal 2009. aastal, mil esma- ja ainutähtsaks kriteeriumiks töökoha valikul kerkis töökoha stabiilsus. „Käesolevas kriisis on stabiilsus küll veidi olulisemaks muutunud, kuid tähtsaks on jäänud ka teised tegurid: nii materiaalne tasupakett kui ka pehmemad väärtused, teisisõnu töötajate väärtustamine ja neist hoolimine,“ kõneles Eensalu.
Võrreldes eelmise aastaga on Eensalu sõnul tööandjate maine pingereas oma positsioone parandanud Swedbank, Transferwise, Elisa ja ABB. Langenud on aga näiteks Nordicale antud hinnangud, mida võib Eensalu selgitusel seostada kriisiolukorraga.
Emor viib igal kevadel läbi tööandjate maine uuringut, kus palgatöötajatel palutakse panna pingeritta suuremad tööandjad. Selle aasta aprillis-mais toimus uuring 15. korda, sellele vastas 1678 töötavat inimest.
Koht 2019 | Koht 2020 | Ettevõte |
1. | 1. | Tallinna Lennujaam |
2. | 2. | Eesti Energia |
3. | 3. | Tallink |
6. | 4. | Skype |
4. | 5. | Tallinna Sadam |
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.