Kevadel lahvatanud koroonakriis sundis 47 protsenti Eesti elanikest tegema kaugtööd või suunduma kaugõppele. Ülikoolide pakutavaid e-kursusi oleks valmis läbima kaks kolmandikku Eesti elanikest, selgus Eesti ülikoolide mainet kaardistanud uuringust.

„Tundub, et Eesti inimesed on tänu kaugtööle ja -õppele teinud viimaste kuudega olulise tehnoloogilise hüppe ning sellega seoses tahtsime uurida, kuidas suhtutakse e-õppesse kõrghariduse tasemel,“ selgitas Kantar Emori uuringuekspert Annette Schultz.

Kui kõrghariduse omandamisse interneti teel suhtutakse hetkel veel suure ettevaatlikkusega – 85 protsenti Eesti elanikest leiab, et veebi teel ei ole võimalik teatud aineid tavaõppega samaväärsel tasemel õpetada ning ka veebi teel saadud diplomisse suhtub ligi pool elanikkonnast teatava skepsisega, siis enesetäiendamise eesmärgil võiks e-kursusi enda sõnul läbida märksa suurem osakaal elanikkonnast – 65 protsenti.

Schultzi sõnul leiab samas 51 protsenti eestimaalastest, et paljusid erialasid on siiski võimalik ka distantsilt õpetada ning veebi teel kraadi omandamise osas väljendas avatust neli inimest kümnest. „Distantsõppe kasuks räägivad mugavus end harida ka töö kõrvalt, mida mainis kolmveerand vastajaist, ning võimalus säästa aega ja raha,“ lisas Schultz.

Ootamatu ja uus olukord pani paljusid kasutusele võtma ka uusi veebikeskkondi ja/või e-õppe platvorme. Neist enim mainiti Zoomi (62%), Skype’i (49%), Messengeri (41%), MS Teamsi (37%) ning Google Hangoutsi/Google Meetsi (20%).

Kantar Emor viib igal kevadel läbi ülikoolide maine uuringut, kus uuritakse Eesti ülikoolide tuntust ja mainet Eesti elanike hulgas ning hariduse valdkonnas hetkel olulisi teemasid. Selle aasta mais toimus uuring juba kümnendat korda ning sellele vastas 1160 Eesti elanikku vanuses 15–74 eluaastat.