Seireuuring aitab tuvastada koroonaviiruse leviku ulatust
10.11.2020
10.11.2020
Teisipäeval alustavad Tartu Ülikooli teadlased koostöös Kantar Emoriga taas koroonaviiruse levimuse seireuuringuga, et teha kindlaks viiruse leviku ulatus Eesti elanike seas. Järgmise kahe kuu vältel on nelja seireetapi käigus kavas testida kokku kuni 10 000 inimest üle Eesti.
Hiljutised Terviseameti andmed näitavad, et viirus levib ka teadaolevatest kolletest väljaspool ja suure osa uute haigestumisjuhtumite puhul pole teada, kust nakkus on saadud. Samuti on suur nende nakatunute osakaal, kel tuntavaid haigusnähte pole. Tartu Ülikooli peremeditsiini professori ja seireuuringu juhi Ruth Kalda sõnul on olukord võrreldes oktoobri algusega, mil toimus seireuuringu viimane etapp, palju muutunud.
Viiruse edasise leviku piiramiseks tuleb meetmeid teadlikumalt planeerida ning selleks on tarvis saada ülevaade viiruse tegelikust levimusest elanikkonnas. Seireuuring on tähtis ennekõike just viiruse varjatud leviku hindamisel. Esindusliku juhuvalimiga saab tõetruu pildi ka haigustunnusteta nakatunute hulgast, kes perearstide kaudu testima ei jõuaks.
Seireuuring tehakse neljas etapis. Iga etapi vältel testitakse juhuvalimi põhjal 2400–2500 inimest.
Uuringuvalimisse sattunud inimesel palutakse vastata küsimustikule. Seejärel tuleb anda ninaneeluproov. Seda saab teha erinevate meditsiiniasutuste avalikes testimispunktides, mille tööd koordineerib Medicum. Proovid transpordib Synlab oma Tallinna laborisse, kus neid analüüsitakse. Testitulemustega saab igaüks tutvuda tervise infosüsteemis aadressil digilugu.ee. Kõiki uuringu käigus tuvastatud nakatunuid küsitletakse regulaarselt, et jälgida haiguse kulgu.
Uuringus osalemine on vabatahtlik, kuid epidemioloogiliselt keerulist olukorda arvestades paluvad teadlased kõigil valimisse sattunud inimestel kindlasti osaleda.
Uuringuga seotud teadlaste ringi Tartu Ülikoolis kuuluvad eksperdid peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudist, genoomika instituudist, arvutiteaduse instituudist, matemaatika ja statistika instituudist ning Johan Skytte poliitikauuringute instituudist.
Küsitlusega alustab Kantar Emor teisipäeval, 10. novembril. Proove koguvad ja analüüsivad Synlab ning Medicum.
Rohkem infot uuringu kohta on Tartu Ülikooli veebilehel.
Vaata, mida pead uuringus osalemise kohta teadma.
Uudis refereeritud Tartu Ülikooli kodulehelt.
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.