Eestimaalaste raha säästmise ja kõrvalepanemise eesmärgid ja viisid on muutunud
24.11.2009
24.11.2009
TNS Emori elanike finantskäitumise uuringute kohaselt ei ole majandussurutis sundinud enamikku Eesti peresid kasutusele võtma seni kogutud sääste, kuid on muutnud raha kõrvalepanemise eesmärke ja viise. Senisest enam pannakse raha kõrvale igaks juhuks, toimetuleku ning tuleviku kindlustamiseks, samas sissemakseid pensioni II sambasse plaanivad jätkata järgmisel aastal vaid pooled senistest liitunutest.
Hoolimata sellest, et poolte Eesti perede sissetulekud on võrreldes eelmise aastaga vähenenud, siis alles on hoitud rahalised säästud – olukord ei ole sundinud neid igapäevaseks toimetulekuks kasutusele võtma. Kui aasta tagasi oli rahalisi sääste 61%-l, siis nüüd 57%-l Eesti peredes, samuti ei ole oluliselt vähenenud kõrvalepandud raha summad. Enda jaoks nn kõrvalepandud raha hoitakse enamasti siiski tavalisel arvelduskontol või sularahana – valdav osa peredest säästab eelkõige igaks juhuks, enda toimetulekutagavara kindlustamiseks (2008. a 55%, 2009. a 60% rahalisi sääste omavatest peredest) ning peab seeläbi oluliseks vajadusel kiiret raha kasutuselevõtu võimalust. Majanduskeskkonna ebastabiilsus on kahandanud usku kõrgema riskiga investeerimistoodetesse ning varasemast vähem on peresid, kes eelistaks koguda raha mõnda investeerimis- või kogumistootesse (2008. a 29%, 2009. a 20% peredes).
Seni on pensioni II sammas olnud paljudele enim kasutatud võimalus tuleviku kindlustamiseks. Pensioni II sambaga on liitunud enam kui pooled 18-60aastastest inimestest. Tänaseks on neist vaid kolmandik otsustanud jätkata sissemakseid pensioni II sambasse ka järgmisel aastal.
Värskete uuringutulemuste põhjal kavatseb ligikaudu 20% varem pensioni II sambaga liitunutest kindlasti või arvatavasti veel enne 30. novembrit teha avalduse sissemaksete jätkamiseks. Ligikaudu 55 000 inimest ei ole tänaseks oma seisukohta selles küsimuses kujundanud. Kuna paljude inimeste hoiakud sissemaksete jätkamise osas ei ole ikka veel selged ja kindlad, sõltub reaalne sissemaksete jätkajate arv kindlasti teenusepakkujate aktiivsusest järgnevate päevade jooksul.
Andmed pärinevad TNS Emori iga-aastasest Eesti leibkondade finantskäitumise uuringust F-monitor, kus intervjueeriti 2009. aasta augustis 1000 leibkonna esindajat vanuses 18-74 aastat ning lisaküsitlus viidi läbi TNS Emori elanike finantskäitumise uuringu F-monitor raames ajavahemikul 10.11-12.11.2009 CATI-bussi meetodil. Valimi moodustasid 504 elanikku vanuses 15-74.
Balti regiooni juht, Kantar Emor
On asju, mis selles andmete külluses ei muutu – see on inimene ja tema käitumine. Tehnoloogiliste uuenduste puhul ei tohi seda arusaama kaotada ning liialt andmetesse kinni jääda. Kui teed kampaaniat, on võimalik võtta sadakond mõõdikut, aga kui sa sellega igapäevaselt ei tegele, tunned end eksinult. Andmete kasutamise ülim eesmärk on ikka inimene ja tema käitumise mõistmine.