Kantar uuris hiljuti lastevanemate käest üle maailma, kuidas on pandeemia mõjutanud nende laste haridust, sotsiaalset, füüsilist ning emotsionaalset heaolu ning milline on olnud mõju neile kui lapsevanematele.

Paljude perede igapäevaelu on viimase pooleteise aasta jooksul pandeemia tõttu märgatavalt muutunud ning sellest tulenevalt on tulnud ette mitmeid väljakutseid. Ja kuna koolide ja lasteasutuste sulgemine on sundinud lapsi koju jääma, on meie tulevase põlvkonna areng häiritud. Millised on lastevanemate suurimad mured sellega seoses?

Sotsiaalne areng

Üks külg, mille puhul lapsevanemad tajuvad negatiivset mõju oma lastele, on sotsiaalne areng. Ligi kolmandik lastevanematest tunnistas, et pandeemia on nende laste sotsiaalsele arengule negatiivselt mõjunud. Seda on enim esile tõstetud noorte täiskasvanute (18–22 a) hulgas. Seejuures on sotsiaalse arengu paranemist enim tajutud aga noorimas vanuserühmas (0–4 a) lastel.

Vanemate laste (18–22) puhul väljendas 34 protsenti lapsevanematest muret, et nende lapsed pole saanud kõrghariduse omandamisel sotsiaalset kogemust. Ka töö leidmine (24%) ning majanduslik toimetulek (22%) panevad vanemaid muretsema.

Hariduse omandamine ja kodukool

Teine oluline faktor, mis puudutab laste heaolu, on hariduse omandamine. Iga neljas lapsevanem tunnistas, et nende laste haridus on sel väljakutseterohkel ajal kannatada saanud. Sarnaselt sotsiaalsele arengule on lastevanemate meelest vanemate laste hariduslik progress pärsitud rohkem kui nooremas eas laste puhul. Iga kolmas vanem ütles, et nende kuni 4-aastased lapsed on teinud hariduse omandamisel isegi edusamme.

Kuidas aga on kodukooli kontekstis lood lapsevanemate endiga? Enam kui pool lapsevanematest märkis, et positiivseim asi, mis kodukooliga kaasnes, on võimalus perega rohkem kvaliteetaega veeta.

Teine positiivne asi kodukooli juures oli ammu koolis õpitud teemade või ainete meeldetuletamine (nt ajalugu, matemaatika jne) vanemate jaoks, mis valmistas neile rõõmu.

Vaimne tervis ja emotsionaalne heaolu

Veidi alla viiendiku lastevanematest nentis, et pandeemia on mõjutanud negatiivselt ka nende laste vaimset tervist ning emotsionaalset heaolu. Iga kolmas lapsevanem tõi aga välja, et see on pandeemia ajal hoopis paranenud. Vanuseliselt on koroonakriis emotsionaalsele heaolule negatiivset mõju avaldanud vähem nooremate laste puhul.

Sama ei saa siiski öelda varases eas täiskasvanud laste kohta – ligi neljandik 18–22-aastastest noortest on tundnud survet oma vaimsele tervisele.

Professionaalset abi ja nõustamist on oma lastele otsinud 35 protsenti lastevanematest.

Füüsiline seisund

Lisaks emotsionaalsele heaolule tõid vanemad enim paranenud aspektina välja füüsilise tervise.

Nooremate laste (0–4 a) puhul oli paranemist märgata rohkem kui 5–13-aastaste puhul – vastavalt 32% ja 29%. Kõige vähem (18%) on füüsiline tervis paranenud vanimas vanusegrupis. 58 protsenti vanematest väitis, et laste füüsiline tervis on jäänud umbes samaks.

Vanemlike oskuste paranemine

Kui aga uuriti lastevanematelt nende hinnanguid oma vanemlikele oskustele, siis selgus, et paljude jaoks arvates on need võrreldes pandeemiaeelse ajaga paranenud. 61 protsenti vanematest tunneb end palju või mingil määral enesekindlamana kui varem.

Vanemad, kelle lapsed on vanuses 0–4 eluaastat, tunnevad end enesekindlamalt (68%) kui need vanemad, kelle lapsed on varases täiskasvanueas (18–22 a) (50% tunneb end lapsevanemana kindlamalt kui varem).

Ekspertide hinnangud

Mida aga arvavad arstid koroonapandeemia mõjust laste heaolule?

Lastearstid nii USAs kui ka Euroopas paistavad olevat lastevanematest erineval seisukohal. Nimelt koguni üheksa arsti kümnest usub, et pandeemia tõttu on kannatanud nii laste sotsiaalne areng, vaimne tervis ja emotsionaalne heaolu kui ka haridus. Veidi alla kolmveerandi arstidest usub, et laste füüsiline tervis on kannatada saanud, samas kui veerandi hinnangul on see jäänud samaks.

Laste vaimset tervist ja heaolu kaardistav uuring viidi läbi üle maailma kaheksas riigis: USAs, Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal, Indias, Singapuris, Hiinas ja Brasiilias. Uuringus osales ligi 6000 vastajat. Lisaks küsitleti uuringu raames üle 1200 lastearsti USAs, Suurbritannias, Saksamaal, Hispaanias, Itaalias ja Prantsusmaal. Uuring toimus 22. juulist 9. augustini.

Allikas: refereeritud Kantari kodulehelt.