Üldine ostmine e-kanalitest hakkab lähenema kevadisele tipule
01.12.2021
01.12.2021
Internetist ostmine on novembrikuise e-kaubanduse trendiuuringu andmetel kasvanud järk-järgult alates juunikuust ning hakkab lähenema juba kevadisele tippajale.
E-ostjate osakaal oli kõige kõrgem tänavu märtsis (küsitlus aprillis) – siis näitasid trendiuuringu andmed, et viimase kuu jooksul on e-kanalitest ostnud 65 protsenti elanikest. Suvise languse järel on e-ostmine tasapisi kasvanud, jõudes novembriks 59 protsendi tasemele.
Uuringus kaardistatud 13 kaubagrupist on e-ostjaskonna osakaal viimase kuuga kasvanud seitsmes kaubagrupis. Eelkõige on oma e-ostjaskonda kasvatanud kodutehnika kaubagrupp. Aiakaupades, mille ostjaid praegusel madalhooajal on kevadega võrreldes küll kordades vähem (viimase kuu jooksul on aiakaupu ostnud 13 protsenti elanikest), on veebiostjaskonna osakaal suurem kui möödunud kuul ja viimaste kuude kõrgeimal tasemel. Kantar Emori ostukäitumise uuringuekspert Kersten Jõgi: „Ostetakse pigem selliseid aiakaupu, kus vajadus poodi kohapeale minna ja n-ö oma silmaga toodet näha on väiksem ning eelistatakse mugavat e-ostlemise võimalust.“
Populaarseimad veebist ostetavad kaubagrupid on jätkuvalt elektroonika ja raamatud, kus e-ostjaid on mõlemas kaubagrupis 51 protsenti. Need on vaadeldud kaubagruppidest ka ainsad, kus e-ostjate osakaal ületab 50 protsendi piiri.
Võrreldes e-kaubanduse tippkuu märtsiga on enim suutnud kevadel saavutatud taset hoida toidukaubad ja ravimid. Neis kaubagruppides on viimase kuu veebiostjate osakaal vastavalt 14 protsenti ja 10 protsenti, moodustades üle 80 protsendi tipptasemest. Kersten Jõgi sõnul on siiski just neis kaubagruppides enim kasvuruumi, sest vähemalt 85 protsenti elanikest teeb ostud tavakaubandusest.
Enim on internetist ostjaid kaotanud riiete, jalatsite, remondikaupade ja sporditarvete kaubagrupid, mis on säilitanud alla 50 protsendi kevadisest kõrgest tasemest.
E-kaubanduse trende kaardistav uuring toimus 18.-24. novembrini ja selles osales 1187 Eesti elanikku vanuses 15–74 eluaastat.
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.