Tarbijad on valmis raha säästmise nimel keskkonnasõbralikest toodetest loobuma
25.07.2022
25.07.2022
Inflatsioon ja praegune olukord majanduses annab hästi tunda ka tarbijate rahakotid. Kantari hiljuti tehtud globaalne uuring heidab pilgu sellele, kuidas elukalliduse tõus tarbijate keskkonnateadlikule käitumisele ning brändilojaalsusele mõju on avaldanud.
Paljude vastajate ostlemis- ja elustiiliharjumused on elukalliduse tõusu tagajärjel muutunud. Kantari uuringust ilmnes, et näiteks 54% vastajaist teeb rohkem kodus süüa, 41% ostab rohkem taaskasutatavaid tooteid ning 39% tõi välja, et võtab rohkem kasutusse loodustooteid.
Kauba hulgiostmine on samuti kasvanud, seda rohkem USA elanike kui eurooplaste seas – 34% ameeriklastest tõi seda välja, et ostab rohkem kaupa hulgikogustes, võrreldes näiteks Saksamaaga, kus see näitaja on 21%. Need trendid ilmnevad rohkem nooremate põlvkondade hulgas, erandiks siin on kiirtoidu ostmise vähendamine, mille puhul langus Z-generatsiooni seas on pisut väiksem kui teistes vanuserühmades.
Mis puudutab toidu tarbimist, siis riigiti ilmnevad mõned erinevused. Kodumaise päritoluga liha tarbimise kasvu on märgata enam Prantsusmaal ja Hispaanias (vastavalt 35% ja 31% vs. globaalne keskmine 28%). Prantslaste hulgas on kõige vähem kasvanud taimetoidu tarbimise suurendamine (13% vs. globaalne 26%). USA elanikud aga ostavad globaalsest keskmisest vähem keskkonnasõbralikke tooteid (21% vs. globaalne 36%). Saksamaa inimesed ütlevad keskmisest vähem, et on nüüd rohkem taaskasutama hakanud (21% vs. üleüldiselt 36%), aga seda ka ilmselt seetõttu, et ringmajandus oli Saksamaal juba enne üsna kõrgel tasemel.
Kõikide nende harjumuste puhul on kasv (või kiirtoidu tarbimise vähenemine) kõige kõrgem keskkonnateadlike vastajate hulgas. Ja see kehtib veelgi enam selliste harjumuste puhul, mis mõjutavad keskkonda. Näiteks on 58% keskkonnateadlikest tarbijatest taaskasutust suurendanud võrreldes 34 protsendiga mittekeskkonnateadlike tarbijatega. Keskkonnasõbralike toodete ostmise puhul on vastavad näitajad 47% ja 20%. Siiski ei erine teise ringi toodete ostmine kahe sihtrühma puhul väga palju – 27% keskkonnateadlikest teeb seda rohkem võrreldes 20% mittekeskkonnateadlikega.
Keskkonnasõbralike toodete ostmise puhul nentis 58% vastajaist, et ostis viimase aasta jooksul regulaarselt selliseid toidukaupu, 53% ostis keskkonnasõbralikke koristus- ja pesupesemisvahendeid, 52% paberitooteid, 27% kosmeetikat ning 11% beebitooteid. 19% vastajaist ei osta regulaarselt keskkonnasõbralikke tooteid mitte ühestki neist kategooriatest. Nooremad generatsioonid ostavad nendest tootekategooriatest suurema tõenäosusega vähemalt ühte keskkonnasõbralikku brändi ning, nagu võis eeldada, siis kõige suurem on selliste kaubamärkide ostmine keskkonnateadlike vastajate hulgas.
Suureneva elukalliduse valguses ütleb aga vaid 15–20% viimase aasta jooksul ökobrände ostnud vastajatest, et nad ei vahetaks neid soodsamate mitteökobrändide vastu. See tähendab, et 80–85% ei ole lojaalsed keskkonnasõbralikele brändidele ning on juba need välja vahetanud või kaaluvad seda. Näiteks 23% neist, kes ostsid keskkonnasõbralikke toidubrände, on need juba vahetanud odavamate toodete vastu.
Pühendumus keskkonnasõbalikele toidubrändidele on kõige kõrgem Saksamaal (27%) ja Hispaanias (26%) ning kõige madalam Prantsusmaal (15%) ja Indias (11%).
See pühendumus üldiselt suureneb koos sissetulekuga. Siiski tundub see olevat üsna sõltumatu sellest, kui keskkonnateadlikuks vastaja end peab. Kui võrrelda keskkonnateadlikke vastajaid mittekeskkonnateadlikega, siis on elu kallinemise tõttu mittekeskkonnasõbralike brändide tarbimisele üle läinud umbes sama suur hulk inimesi kui neid, kes ei vahetaks neid välja.
Neist vastajaist, kes on juba välja vahetanud või kaaluvad välja vahetada keskkonnasõbralikud tooted odavamate vastu, vaid 9% ei vahetaks neid tõenäoliselt tagasi, kui elukalliduse kriis leeveneks.
**Keskkonnateadlikeks vastajateks loetakse need, kes praktilise keskkonnateadlikkuse skaalal 1–5 hindasid end 4–5 punktiga, mittekeskkonnateadlikuks aga need vastajad, kes hindasid end 1–3 punktiga.
Uuring viidi läbi veebi teel ja selles osales 9000 vastajat üle maailma 9 riigist: USA, Brasiilia, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Hiina, India ja Singapur.
Allikas: Kantar
Juhtekspert, Kantar Emor
Tööandjate maine uuring näitab, et inimeste jaoks on tööandja valikul kõige olulisemad korralik palk, kindlus töö koha säilimises ning et töötajad tunneksid, et tööandja neist hoolib. Töötajaid väärtustav kuvand kujuneb erinevate tegurite koosmõjus: lisaks materiaalsele motivatsioonipaketile on väga oluline ka juhtimiskultuur.