Aivar Voog: erakonna nimi on oluliselt tugevam kaubamärk kui kandidaadi oma
15.01.2015
15.01.2015
Uuringufirma TNS Emor uuringueksperdi Aivar Voogi kinnitusel mõjutavad täna esitatud valimisnimekirjades olevate inimeste nimed valmistulemust kuni 10% ulatuses, mitte rohkem. Peamine põhjus on selles, et inimesed kandideerivad 12 erinevas valimisringkonnas, mitte ühes ringkonnas nagu Europarlamendi valimiste korral.
“Vastupidiselt levinud arusaamale mõjutavad konkreetsed nimed valimisnimekirjas iga konkreetse erakonna tulemust vaid kuni 10% ulatuses,” sõnas uuringufirma TNS Emor uuringuekspert Aivar Voog. “Riigikogu valimistel on määrava tähtsusega erakonna kaubamärk, selle tuntus ning meeldivus. Seepärast näemegi niivõrd massiivseid valmisreklaame ning erakondade korporatiivsetes värvides inimesi, kes kampaaniat teevad.”
“Kogenud poliitikud teavad, et enamik uusi tulijaid hindab tuntusest tulenevalt oma võimalikku häältesaaki oluliselt üle,” märkis Aivar Voog. “Samuti valmistab avalikkusele vahel üllatuse see, et erakonda vahetanud inimese häältesaak on teises erakonnas kas oluliselt suurem või väiksem. Väga oluline seos on siin justnimelt erakonna kaubamärgiga. Kui see on tugev, saab ka nõrgem kandidaat parema tulemuse.”
“Siiski on selge, et erakonna kaubamärgi kuvand kujuneb suuresti teda moodustavate inimeste mainest ning tegudest – nende meeldimisest või mittemeeldimisest,” selgitas Aivar Voog. “Edukas erakond on lihtsalt paljude väga heade “kaubamärkide” kogum, kus ühe “alambrändi” tugevus mõjutab kogu tulemust Riigikogu valimiste kontekstis kuni 10% ulatuses. Tugev erakond muudab nõrga kandidaadi tugevaks ning nõrk erakond tugeva kandidaadi nõrgaks.”
Isikumandaadi saamiseks on Aivar Voogi sõnul oluline n-ö ringkonna tugevus, kus tuntuid ja seetõttu tugevaid konkurente on vähem: „Hea ringkond peab olema, seal jääb isikumandaadi lävi 7-8% kanti. Samas näiteks Lääne-Virumaal tuleks isikumandaadi saamiseks koguda 20% häältest, mis on praktiliselt võimatu ülesanne.“
Balti regiooni juht, Kantar Emor
On asju, mis selles andmete külluses ei muutu – see on inimene ja tema käitumine. Tehnoloogiliste uuenduste puhul ei tohi seda arusaama kaotada ning liialt andmetesse kinni jääda. Kui teed kampaaniat, on võimalik võtta sadakond mõõdikut, aga kui sa sellega igapäevaselt ei tegele, tunned end eksinult. Andmete kasutamise ülim eesmärk on ikka inimene ja tema käitumise mõistmine.