Kuidas teha nii, et vastaja küsitluse lõpuni vastaks?
28.04.2023
28.04.2023
Näitena tuuakse vastajapaneeli n-ö laisk liige, keda iseloomustab vähene hoolsus küsitlustele vastamisel. Selline inimene võib vastata näiteks kiirustades, osa küsimusi vahele jättes, põhjalikemast vastustest üle libisedes või avatud küsimustele midagi suvalist vastates. Võib-olla ei olnud sellisel inimesel sobiv hetk küsimustikule vastamiseks või võis küsitluses endas olla tegureid, mida oleks saanud paremini lahendada. Toomegi välja mõned nõuanded viimase probleemiga tegelemiseks.
Igasugused ebamäärased/ebaselged küsimused valmistavad pettumust ka kõige motiveeritumate küsitluses osalejate jaoks. Sestap peaks küsitlus olema selge keelekasutusega ning vältima akronüüme ja erialaspetsiifilist teksti, millest osa vastajaid ei pruugi aru saada.
Küsitlust luues on lihtne keskenduda liigselt uuringu eesmärgile ja unustada, et küsitlust täidavad lihast ja luust inimesed. Sestap kasuta küsitluse kavandamisel empaatilist lähenemist ehk vaata küsimustikku vastaja vaatenurgast. Näiteks küsi endalt:
“Kas mul hakkas küsitlusele vastates igav?”
„Kas teatud demograafilised küsimused panid mind tundma ebamugavalt?”
“Kui kaua küsitluse täitmine aega võttis?”
Lase ka kolleegidel küsimustikku testida – nad võivad anda ausama hinnangu.
See soovitus võib tunduda ilmne. Siiski esitatakse vastajatele liiga sageli küsimusi, millele nad ei oska vastata. Näiteks kui küsitakse, millist investeerimisinstrumenti inimene eelistab, ka neilt inimestelt, kes pole kunagi investeerinud ega end selle maailmaga kurssi viinud. See tekitab vastajas segadust ja ta võib küsitlusele vastamise katkestada või vastata midagi suvalist.
Inimeses segaduse tekitamine ei ole paraku ainus uuringust väljalangemise põhjus. Kantari uuringu kohaselt kaotavad küsitlused, mille täitmine võtab aega üle 25 minuti, enam kui kolm korda rohkem vastajaid kui need, mille täitmiseks kulub vähem kui viis minutit. Püüa küsimustik teha lühikeseks ja arusaadavaks. Uuri, millised küsimused on üleliigsed ja vaata üle oma uuringu eesmärk.
Allikas: Kantar
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.