Rahandusministeeriumi tellitud ja Kantar Emori läbi viidud täiskasvanute rahatarkuse uuring näitab, et kõigist vanusegruppidest hindavad oma finantskirjaoskust kõrgeimaks just nooremad inimesed – 20 kuni 29-aastased, kelle seas on iseseisva eluga alustades rahaasjade planeerimine saanud normiks.

„Noored on üldjuhul aktiivsed uute lahenduste kasutajad ja ka investeerijad, eks see toetab nende hinnangut oma finantskirjaoskusele,“ sõnas raporti üks koostajatest, Kantar Emori uuringuekspert Kaisa Esko. „Seejuures on huvitav, et kui 20-29-aastased on kõigist vanusegruppidest andnud oma finantskirjaoskusele kõrgeima hinnangu, siis 18-19-aastased on seda hinnanud madalaimaks. See näitab, et suur muutus toimub just kahekümnendates, kui astutakse iseseisvalt finantsmaailma ja vastutatakse enda rahalise heaolu eest,“ tõi Esko välja.

Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul on rõõmustav, et Eesti elanike hoiakud igapäevaste rahaasjadega toimetamisel on viimastel aastatel tublisti muutunud. „Andmed näitavad, et raha planeerimine, haldamine ja kasutamine on saanud mõtestatud ja teadlikuks tegevuseks,“ märkis minister. „Eriti hea meel on, et rahatarkus näib toimivat ja annab tulemusi noorte puhul – see on olnud viimastel aastatel üks meie suuri sihte. Siinkohal aitäh kõigile, kes on võtnud südameasjaks seda tarkust nii koolis kui mujal noorteni viia!

Uuring näitab, et noored saavad aina enam rahaasjade planeerimise teemalist informatsiooni koolidest. 18-29-aastased toovad enim välja, et neile on koolis rahatarkusest räägitud. Eesti haridusasutustes käsitletakse rahateemasid järjest rohkem ning noorte käitumisest (säästmine, investeerimine, planeerimine) tuleb välja, et saadud teadmisi kasutatakse. Näiteks on noorte seas üpriski populaarne investeerimine.

„Oleme seekordses uuringus noortele eraldi tähelepanu pööranud, saamaks teada, kas ja kuidas rahatarkuse juurutamine vilja on kandnud,“ selgitas Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch. „Tulemused annavad aimu, mis seis meie finantsteadmiste ja nende kasutamise maastikul valitseb ning näeme, et jätkuvalt jagub ka väljakutseid,“ nentis Kirch. „Niivõrd laiapõhjaline uuring on tänuväärne materjal, mida saame kasutada nii sügisel ilmuva rahvusvahelise võrdlusuuringu tarbeks kui ka siseriiklike sihtide seadmisel,“ lisas ta.

Fakte rahatarkuse uuringust:

• Endale pigem kõrge finantskirjaoskuse hinnangu annavad eelkõige noored mehed, kõrgharidusega ja kõrge sissetulekuga inimesed.
• Investeerimine on tõusutrendis – raha paigutavad aktsiatesse, osakutesse, krüptovaluutadesse või ICOsse enamasti noored.
• 18-29-aastased kasutavad teistest vanuserühmadest oluliselt enam pangarakendusi või muid rahajuhtimise vahendeid.
• Noored on tublid säästjad – suurim osakaal säästjaid on 18-29-aastaste seas. Noored panevad kõrvale sularaha, ent üldjuhul kogub eestlane raha säästu- või kogumiskontole.
• Samas, senisest rohkem inimesi hoiab sularahasääste kodus või rahakotis – põhjuseks ebakindlus – sõda Ukrainas, kriisid pankadega.
• Kuigi noored hindavad end keskmisest Eesti elanikust finantsteadlikumaks, tuuakse samas välja, et paljud finantsteemad jäävad segaseks –  mida rohkem teemadesse süvenetakse, seda suuremaks kasvab lisainfo vajadus.
• Eestimaalane teeb finantstoimetusi enamasti veebis ja turvalisust silmas pidades – arvete maksmine, kontojäägi kontroll, kaupade eest tasumine; harvem veebis säästmise, investeeringute, laenude ja kindlustusega tegelemine.
• Finantseesmärkide saavutamiseks vähendatakse kulutusi või säästetakse ja investeeritakse; tõusnud on nende arv, kes otsivad lisasissetulekuallikaid.
• Kasvanud on toimetulek – 55% elanikest tuleksid iseseisvalt toime suure (kuu sissetuleku ulatuses) väljaminekuga.
• Pensionipõlves loodetakse riiklikule pensionile ja kogumispensionile, kuid kasvanud on ka oma säästude ja täiendava kogumispensioni olulisus. Lisaks on tulnud juurde inimesi, kes kavatsevad pensionieas töötamist jätkata.

Eesti elanike finantskirjaoskuse uuringu tulemused on leitavad siit.

Uuringu käigus küsitleti kokku 1119 Eesti elanikku vanuses 18–79 eluaastat, eesmärgiga kaardistada elanike finantskirjaoskuse hetkeseisu ning analüüsida muutusi. Tegu on järjekorras viienda täiskasvanute rahatarkuse uuringuga, mis põhineb OECD metoodikal. Eelmised küsitlused viidi läbi aastatel 2010, 2012, 2015 ja 2019.

Allikas: Rahandusministeeriumi pressiteade