Enamik Eesti elanikest toetab tuuleenergia senisest laiemat kasutuselevõttu
17.11.2023
17.11.2023
Kõige vähem pooldatakse Eesti energiasõltuvuse suurendamist – pooled elanikest on vastu senisest suuremale elektri sisseostmisele teistest riikidest. Uuring näitab, et 73 protsenti Eesti inimesi pooldab tuuleparkide laiendamist merel ning 65 protsenti maismaal. Suur toetus on samuti hakkpuidu ja puidujääkide ning säästlikult majandatud biomassi suuremal kasutuselevõtul (81 protsenti) ja päikesepaneelide rajamisel elamute katustele (88 protsenti). Ent põldudele rajatavate päikeseparkide laiendamise poolt on vähem inimesi: 61 protsenti vastanutest.
Pea kaks kolmandikku Eesti elanikest ei usu, et meretuulepark vähendaks piirkonna köitvust turismisihtkohana ning 15 protsenti hindab mõju isegi positiivseks.
Eraldi uuriti väikesaarte elanike suhtumist meretuuleparkidesse. Kihnus suhtub neisse kas positiivselt või neutraalselt 63 protsenti ja Ruhnus 55 protsenti vastanutest. Üle poole kihnlastest peab kõige tähtsamaks meretuuleparkidega kaasnevaks heaks mõjuks majanduslikku tulu omavalitsusele. Ruhnu elanikest kolmandik peab rohelist energiat positiivseks, samuti nagu kodumaist päritolu energiat. “Väikesaarte elanikud loodavad, et meretuulepargid toovad kaasa soodsa hinnaga energia ning loovad töökohti. See mõju on eriti oluline just noorematele elanikele,” rääkis Kantar Emori uuringuekspert Anu Varblane.
Viisime uuringu läbi oktoobris, küsitlusele vastas 1130 inimest vanuses 18-84. Kihnu ja Ruhnu rahvastikuregistrijärgseid elanikke küsitlesime septembris ja vastas 269 inimest.
Allikas: Utilitase pressiteade
Balti regiooni juht, Kantar Emor
On asju, mis selles andmete külluses ei muutu – see on inimene ja tema käitumine. Tehnoloogiliste uuenduste puhul ei tohi seda arusaama kaotada ning liialt andmetesse kinni jääda. Kui teed kampaaniat, on võimalik võtta sadakond mõõdikut, aga kui sa sellega igapäevaselt ei tegele, tunned end eksinult. Andmete kasutamise ülim eesmärk on ikka inimene ja tema käitumise mõistmine.