„Suundumused Eesti inimeste meediakasutuses on väga sarnased suurte rahvusvaheliste trendidega. Meie meediaauditoorium on äärmiselt killustunud. Ei saa öelda, et oleks kaks suurt palli: eesti- ja venekeelne auditoorium. Peame mõistma seda kirjusust ja killustumust seal sees,“ rääkis Kantar Emori juhtekspert Kristiina Saks Vikerraadio saates „Meediatund“.

Kristiina tutvustas lõimumismonitooringu osana valminud meediakasutuse kvalitatiivuuringu tulemusi. Tema sõnul on individualism kasvanud paljuski tehnoloogiliste võimaluste tõttu. „Tänapäeval ei pea enam arvestama kogu pere meediarepertuaari eelistustega. Võin järelevaatamist kasutada, ega pea tuginema sellele, mis on teleprogrammis. Saab minna ka YouTube’i – paljud uuringus osalejad mainisid, et leiavad just sealt enda jaoks põnevad kõneisikud üles. Sisuliselt inimene paneb oma meediatarbimises rätsepaülikonna kokku.“

Kristiina märkis, et praegu on ühel saatel äärmiselt raske saavutada poolele miljonile lähenevat televaatajate hulka. „See ei ole kuidagi Eesti eripära või see põhjus, et ei osata enam saateid teha. Soovid on sedavõrd erinevad. Kui vanasti võtsid suure eelarvega produktsiooni, staarid, saatejuhid, siis teadsid, millest tuleb hitt ja millest ei tule. Praegu on see ootamatum: see, millest arvasid, et kujuneb hitt, ei tule hitt, ja vastupidi. Esialgu väiksemana mõeldud asjad võivad lennata kõrgelt,“ selgitas ta.

Uudiste tarbimisele on iseloomulikud kiirus ja pealiskaudsus. „Loetakse pealkirja ja juhtlõiku – et sealt edasi jõuda, peab teema ikkagi huvi pakkuma.“

Kui teema pakub Sulle lähemat huvi, kuula „Meediatundi“.

Kvalitatiivuuringuga „Eesti elanike meediakasutus ja usaldus meedia vastu“ saad tutvuda siin EIM-2023-LISA-1_kvalitatiivuuringu-aruanne.
Lõimumismonitooringu viisime läbi Kultuuriministeeriumi tellimusel.

Loe ka:
– Kristiina Saks: mida räägib lõimumise kohta Eesti inimeste meediakasutus?