Ühiskonnauuringud
Kantar Emor viib läbi ka mahukaid, vastavalt vajadusele erinevaid uurimismeetodeid kombineerivaid ühiskonnauuringuid. Läbi aastate oleme panustanud väga erinevate valdkondade uurimisse, aidates nii kaasa edasiarendusele ja oluliste otsuste tegemisele neis valdkondades. Oma tugevasse eksperttiimi kaasame vajadusel vastava eriala kompetentsi ka väljastpoolt (nt ülikoolidest). Siin toome välja olulisemad viimaste aastate uuringud, mis on tellija poolt varasemalt avalikustatud. Koostööhuvi korral võta meiega ühendust emor@emor.ee.
2024
| Uuring | Autorid | Tellija | Viide materjalidele |
| Laste internetikasutus ning võimalused internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks | Kristiina Saks, Merje Klopets, Jaanika Hämmal, Kertti Elery Kaljuste, Anna Petermann (kõik Kantar Emorist), Inger Klesment, Mari-Liisa Parder (mõlemad Tartu Ülikoolist) | Politsei- ja Piirivalveamet | Uuringu aruanne |
| Lasteabi tulemuslikkuse uuring | Anna Karolin, Jaanika Hämmal, Kertti Elery Kaljuste, Kristiina Saks, Anu Varblane, Anna Petermann (kõik Kantar Emorist), Elise Ojasoo, Koidu Saia, Ingrid Sindi. |
Sotsiaalkindlustusamet | Uuringu aruanne |
| Eesti ühiskonna lõimumismonitooring
Lõimumisvaldkonna süvauuring analüüsib Eesti ühiskonna kohanemis- ja lõimumisprotsesse ning aitab mõista kultuuriliselt mitmekesise Eesti arengut, selle iseärasusi ja väljakutseid. Uuringu viisime läbi koostöös Tartu Ülikooli teadlastega. Lõimumismonitooringu ühe osana valmis meil eraldi kvalitatiivuuring „Eesti elanike meediakasutus ja usaldus meedia vastu“, mille raames viisime läbi 10 fookusgruppi, kus osales kokku 60 inimest (neist veidi enam kui pooled venekeelsed). |
Põhiuuringu autorid tähestiku järjekorras: Aivar Voog, Jaanika Hämmal, Kaisa Esko, Marre Karu (kõik Kantar Emorist) ja Külliki Seppel, Marju Lauristin ja Triin Vihalemm (Tartu Ülikoolist).
Kvalitatiivuuringu autorid: Kristiina Saks, Marju Lauristin, Anna Petermann, Merje Klopets, Anu Varblane, Katariina Mäll, Külliki Seppel. |
Kultuuriministeerium | Lõimumismonitooringu aruanne
Teemalehed kolmes keeles (eesti, vene, inglise) Marju Lauristin tulemusi tutvustamas (salvestus YouTube’is) |
| Haridusjuhtide professionaalse arengu toetamise uuring
Eesmärgiks oli saada ülevaade kohaliku tasandi haridusega seotud väljakutsetest, haridusvaldkonna töötajate tööst ja väljakutsetest seoses erinevate haridusasutuste juhtide professionaalse arengu toetamisega. |
Anna Karolin, Kertti Elery Kaljuste, Marre Karu | Heateo Sihtasutus | Uuringu aruanne |
| Eesti elanike hinnangud arstiabile
Uuringu abil saab igal aastal ülevaate Eesti elanike hinnangutest Eestis pakutavale arstiabile, ravikindlustusele ja tervishoiuteenuste kättesaadavusele. Samuti uuritakse, kui teadlikud on inimesed tervishoiu võimalustest ja haiguste ennetamisest. Uuring viidi läbi 2023. aasta lõpunädalail ja valmis 2024, tegime samal teemal uuringud ka näiteks kahel varasemal aastal. |
Jaanika Hämmal | Tervisekassa | Uuringu aruanne |
2023
| Uuring | Autorid | Tellija | Viide materjalidele |
| Pikaajalise töötuse põhjused ja lahendused töötute endi vaatenurgast
Uuring panustab pikaajalise töötuse põhjuste ja võimalike lahenduste avamisse töötute vaatenurgast. Uuringu käigus läbi viidud süvaintervjuudes uuriti pikaajalistelt töötutelt, mis on nende pikaajalise töötuse põhjusteks, kuidas nad tööotsingutesse panustavad ning milline on nende hinnang Töötukassa teenustele ja nõustamisele. |
Kristiina Saks, Anna Karolin, Merje Klopets, Anna Petermann | Töötukassa | Uuringu aruanne |
| Toitumisnõustamise lõimimine esmatasandi tervishoiusüsteemi Sarnaselt ülejäänud maailmaga on ülekaalulisus ja rasvumine Eestis aina suurenev probleem. Tervikliku eluviisi nõustamisteenuste lõimimine esmatasandi arstiabiga vajas põhjalikku analüüsi. Kaardistasime hetkeolukorra, kitsaskohad, eeldused, vajadused ning uurisime teiste riikide kogemusi sarnase eesmärgi saavutamisel. Uuringu eesmärgiks oli töötada välja Eesti olusid arvestav toitumisnõustamise teenuse mudel, mis võtaks arvesse teenuse eduka juurutamise tingimusi esmatasandi tervishoius. |
Anna Karolin, Anu Varblane, Jaanika Hämmal, Kaijo Rüütsalu, Kertti Elery Kaljuste | Sotsiaalministeerium | Uuringu aruanne |
| Koroonapandeemia õppetunnid juhtimise vaatest
Uuringu eesmärk oli kaardistada koroonapandeemia juhtimise kogemusest tõukuvad õppetunnid selles osalenud ametnike, poliitilise tasandi, meditsiinivaldkonna juhtide ja teadlaste vaatevinklist. Kvalitatiivuuringu tulemused põhinevad 20 süvaintervjuul kriisi juhtinud/ kriisi leevendamisele kaasa aidanud inimestega. |
Merje Klopets ja Kristiina Saks | Terviseamet | Uuringu aruanne |
| Meeste nõustamis- ja tervisehoiuteenuste kasutamise uuring
Uuringu eesmärk oli mõista, miks mehed hoiduvad erinevate nõustamis- ja tervishoiuteenuste kasutamisest ning leida ja osaliselt katsetada erinevaid viise ja võtteid, mis suunaksid mehi neid teenuseid senisest enam kasutama. |
Jaanika Hämmal, Anna Karolin, Raul Niit, Heidi Reinson, Kaijo Rüütsalu (kõik Kantar Emorist) ja Sille-Liis Männik (Tartu Ülikool) | Sotsiaalministeerium | Uuringu aruanne |
| Katsetamise juhend avalikule sektorile
Avaliku sektori ülesanne on lahendada erinevaid ühiskondlikke probleeme võimalikult mõjusal moel. Kuidas teha nii, et inimesed rohkem liiguksid? Vähem makse maksmata jätaksid? Prügi sorteeriksid? Tutvustame katsetamist kui üht lähenemist probleemide süsteemsele lahendamisele, mille tuumaks on lahenduste väiksemas mahus läbiproovimine. Juhendi koostamiseks viidi läbi kvalitatiivuuring erinevate riigiametnike seas. Koostati metoodiline juhend ja 25 katsetamiskogemuse ülevaade. |
Anna Karolin, Heidi Reinson, Kaijo Rüütsalu (kõik Kantar Emorist), Sille-Liis Männik, Andero Uusberg (mõlemad Tartu Ülikoolist), Külli Taro (Tallinna Tehnikaülikool), Eneli Mikko (Akkadian) | Riigikantselei | Katsetamise juhend avalikule sektorile |
| Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuring 2023
Uuringu eesmärk oli kaardistada kodu hädaolukorraks valmisoleku alased teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti 15-aastaste ja vanemate elanike hulgas ning võrrelda tulemusi 2021. aastal läbi viidud uuringu tulemustega. |
Jaanika Hämmal | Päästeamet | Uuringu aruanne |
| Eesti elanike finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuring
Uuring käsitles Eesti elanikkonna finantsalaseid teadmisi, käitumisi ja hoiakuid. Eesmärk oli kaardistada Eesti elanike finantskirjaoskuse hetkeseis ja analüüsida muutusi võrreldes eelnevate uuringutega. |
Kaisa Esko, Jaanika Hämmal, Heidi Reinson | Rahandusministeerium | Uuringu aruanne |
| Maapiirkonna eramuomanike renoveerimisvõimekus ja -valmidus
Uuring annab ülevaate maapiirkondade eramute omanike kultuuriväärtuse taju kohta ja selgitab välja nende võimekuse ja valmiduse renoveerida. |
Anu Varblane, Anastassia Lesment | Eesti Vabaõhumuuseum | Uuringu aruanne
|
| Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega 2023 ja Eesti alaealiste elanike kokkupuuted hasart- ja videomängudega 2022 Uuringu eesmärk on saada ülevaade Eesti elanike mängukäitumisest, kaardistades üldist kokkupuudet hasartmängudega ning mängusõltuvuse riskirühmi. Kaardistatakse nii hetkeseisu kui ka muutusi võrreldes varasemate uuringutega. |
Jaanika Hämmal | Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus | Uuringu aruanne |
2022
| Uuring | Autorid | Tellija | Viide materjalidele |
| Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021
Monitooring annab ülevaate Eesti inimeste hoiakutest ja kogemustest erinevates soolise võrdõiguslikkuse aspektist olulistes valdkondades (sh haridus-, töö- ja pereelu, lähisuhtevägivald, majanduslik toimetulek, otsuste tegemine nii poliitikas kui majanduses) ning nende muutumisest ajas. Tegemist on järjekorras kuuenda monitooringuga. |
Jaanika Hämmal, Anu Varblane (mõlemad Kantar Emorist) ja Marianne Meiorg | Sotsiaalministeerium | Uuringu aruanne |
| Müksamismeetodite kasutamine isapuhkuse ja isa täiendava vanemahüvitise kasutamise toetamiseks
Uuringu eesmärgiks oli toetada isapuhkuse ja isa täiendava vanemahüvitise kasutamist, kaardistades võimalikud probleemsed kohad ning töötades välja müksud, mis suunaksid isasid enamal määral seda võimalust kasutama. |
Kaisa Esko, Heidi Reinson, Jaanika Hämmal, Anna Karolin, Kaijo Rüütsalu | Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet | Uuringu aruanne |
| Nügimismeetodite kasutamine soostereotüübivabade karjäärivalikute ja töötingimuste toetamiseks
Rakendusuuringu eesmärgiks oli haridustöötajate ja tööandjate sihtrühmade jaoks välja töötada testitud ja skaleeritavad müksud, et vähendada nende soolistest stereotüüpidest mõjutatud tegutsemist ja soopõhist diskrimineerimist ning seeläbi soolist segregatsiooni nii haridussfääris kui ka tööturul ning anda laiemaid soovitusi stereotüüpidest lähtuva ja diskrimineeriva käitumise vähendamiseks. |
Jaanika Hämmal, Heidi Reinson, Anna Karolin, Kristiina Kruuse (nüüdne Saks), Triin Roosalu, Kaijo Rüütsalu | Sotsiaalministeerium | Uuringu aruanne |
| Elanike, ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste energiatõhususe meelsusuuring
Uuringu eesmärk oli anda erapooletu teadmine Eesti kodutarbijate, kohalike omavalitsuste esindajate ja ettevõtjate teadlikkusest ning meelsusest energiatõhususe valdkonnas. |
Anu Varblane, Jaanika Hämmal, Kersten Jõgi | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium | Uuringu aruanne |
2021
| Uuring | Autorid | Tellija | Viide materjalidele |
| Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s: müksud naiste osakaalu suurendamiseks IKT valdkonnas hariduses ja tööturul
Rakendusuuring töötas varasemale teadmisele ja erinevatelt teemaga seotud sihtrühmadelt (kooliõpilased, IKT-valdkonna üliõpilased, IKT-sektoris töötavad naised, õpetajad) kogutud infole toetudes välja müksud, hindas nende tõhusust ja andis uuele teadmisele tuginedes soovitusi tööturu soolise segregatsiooni tasandamiseks ning IKT-erialade populariseerimiseks naiste seas. |
Jaanika Hämmal, Heidi Reinson, Kristiina Kruuse (nüüdne Saks), Mari-Liis Sepper, Kai-Riin Kriisa | Sotsiaalministeerium | Uuringu aruanne |
| Alaealiste õigusrikkumistele suunatud lühisekkumiste analüüs
Eestis on alaealiste toime pandud õigusrikkumiste arv viimase kümne aasta jooksul oluliselt langenud, samas on tööpõld ennetustegevusel veel lai ning palju arenguruumi on just teenuste läbimõtlemisel ja laste vajaduste hindamisel. Käesolev uuringuprojekt uuris võimalusi menetluse käigus või sellega paralleelselt kasutada mõjusaid lühisekkumisi ja seda ennekõike alaealiste esmakordsete õigusrikkujate puhul. |
Heidi Reinson, Jaanika Hämmal, Kristiina Kruuse (nüüdne Saks), Külliki Rannu, Mari-Liisa Parder. | Justiitsministeerium | Uuringu aruanne |
| Tuuleparkide meelsusuuring
Uuring annab ülevaate Eesti elanike meelsusest tuuleparkide osas, teadmise olulistest tuuleparkidele vastuseisu põhjustest. Samuti näitab uuring elanike hinnanguid, kuidas tuuleparkide negatiivseid mõjusid leevendada, ning annab põgusa sissevaate ka ettevõtete meelsusesse. |
Anu Varblane | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium | Uuringu aruanne |
| Eestimaalaste valmisolek heategevuseks
Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade eestimaalaste heategevusalasest teadlikkusest, hoiakutest ja kavatsustest 2021. aastal. |
Anna Karolin, Heidi Reinson | Swedbank AS seoses Heateo Sihtasutusega koostöös tehtava annetuskeskkonnaga “Ma armastan aidata” | Uuringu aruanne |
| Naiste tugikeskuste kogemusuuring
Uuringu eesmärgiks oli luua ülevaade naiste tugikeskuse teenuste kasutajakogemusest kolmes sihtrühmas: naiste tugikeskuse kliendid, naiste tugikeskuse koostööpartnerid ning naiste tugikeskuse töötajad. Selleks kombineeriti nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid uuringumeetodeid. |
Kaisa Esko | Sotsiaalkindlustusamet | Uuringu aruanne |
| Eesti elanike liikuvuse küsitlusuuring
Uuringu eesmärk oli kaardistada liikumispäevikute metoodikaga Eesti erinevate piirkondade elanike liikuvus, seotuna vastajate ja nende leibkondade sotsiaal-majandusliku taustaga ja suhtumisega erinevatesse liikuvusega seotud teemadesse. Sellisel kujul uuringut tehti Eestis esmakordselt. Uuringule vastas kokku 6581 inimest. |
Triinu Ojala | Transpordiamet | Uuringu aruanne |
