Mis on nende organisatsioonile tööandjana edu toonud, kas olulisem on pinksilaud või hea juht ning kas hetkel on turg tööandja või töövõtja poolel, arutlesid möödunud nädalal Kantar Emoris toimunud tööandjate maine uuringu tulemuste tutvustamise üritusel mainekamate tööandjate personalijuhid.

Paneelarutelus osalesid Enefiti (Eesti Energia, palgatöötajate seas kõige mainekam tööandja) töötajakogemuse direktor Kadi Piikov, Keskkonnaameti (palgatöötajate hinnangul avalikus sektoris kõige mainekam tööandja) personaliosakonna juhataja Kersti Põierpaas, LHV (tudengite seas kõige mainekam tööandja) personalijuht Age Leedo ning Kantar Emori töötajakogemuse juhtekspert Mari-Liis Eensalu. Arutelu juhtis ajakirjanik Indrek Lepik.

Küsimusele, mis on LHV toonud nii atraktiivseks tööandjaks, vastas Age Leedo, et edu võtmeks on nende enda inimesed. „Kui meie inimesed ei räägi või ei taju meie väärtust läbi meie enda tegevuse, siis seda ei taju ka inimesed väljastpoolt. See, mida teeme oma inimestega, paistab teistele välja ja toetab selle (tööandjate maine) uuringu tulemusi,“ märkis Leedo. Kadi Piikov Enefitist tõi välja, et nende juures saab teha suure mõjuga tööd ning ettevõttes juhitakse teadlikult töötajakogemust. Samuti rõhutas ta juhtimiskultuuri olulisust. „Meil on üliägedad juhid. Minu arvates juht on lõpuks see, kes loob seda keskkonda, kus inimesed end hästi tunnevad ja see peegeldub väljapoole. Juhtidel on võtmeroll, et tööandja oleks hea mainega,“ märkis Piikov.

Arutledes selle üle, kas avalikus sektoris on mõnevõrra keerulisem töötajaid mõnusate hüvedega meelitada, lausus Kersti Põierpaas, et hüvede pakett nende juurde tulekul takistuseks ei saa. Keskkonnaamet töötab 28 kontoris üle Eesti. „Meil on mitmed kontorid Riigi Kinnisvara ehitatud riigimajades ja need on väga ilusad pinnad. Ma arvan, et hüvede pakett ei ole väga erinev. Loomulikult me ei saa suurte firmadega võrrelda, eelarve seab oma piirid. Meie juures saab teha mõtestatud tööd ja sa näed, et sel on tulemus. Keskkonnaameti edu võti oli see, et hea elukeskkond läheb kõigile korda,“ lisas Põierpaas. Keskkonnaameti lai kontorivõrgustik võimaldab värvata üle Eesti. „Kui on hea spetsialist Saaremaal või Valgas, siis värbamegi ta tööle ja ta töötab Saaremaalt või Valgast. Saaremaa on üks populaarsemaid kontoreid meil, aga ka näiteks Viljandi. Võib-olla meie palgatase pole selline, et suudaksime sellega värbamisel võistelda, aga töökeskkond ja tingimused on need, mis inimesi võluvad,“ rääkis Põierpaas.

Juhtimiskultuuri olulisus

Age Leedo LHVst märkis, et töötasu on mõistagi töötajatele oluline, aga ainult sellest ei piisa. „Sa võid ükskõik kui palju tasu saada, aga kui sinu juht ja kolleegid ei toeta sind sinu töökohas ja sinu arengus, siis töötasu ei kata ära kõike seda, mida sa tegelikult ootad,“ lausus Leedo. Viidates moderaatori küsimusele, kuivõrd olulised on näiteks paljudes startuppides pakutavad hüved nagu tasuta smuuti ja pinksilaud, vastas Leedo: „Meil ei ole ka tasuta smuutit ja pinksilauda. Ei ole nii, et tuled ja sul on pudrumäed ja piimajõed. Kui sind ümbritseb õige ja hea kolleeg, kes töötab samade väärtuste ja põhimõtete alusel, siis see on see, mida inimesed tänapäeval otsivad,“ lisas ta. Leedo tõi näite, et LHV on neli aastat osalenud haridusjuhtide praktikaprogrammis ja kui praktika alguses kipuvad koolijuhid panga võimalusi ja olukorda omistama vaid rahalisele võimekusele, siis praktika lõppedes mõeldakse laiemalt. „Kümnenda nädala lõpuks ta lahkub majast ja ütleb, et tegelikult raha pole vaja selleks, et teha inimestega seda tööd, mida peaksin või tahaksin teha. Finantspool on oluline, aga olulisem on see inimene,“ tõdes Leedo.

Aeg-ajalt kirjutatakse, kuidas noorematele põlvkondadele on tööandja valikul väga olulised just väärtused ja näiteks sotsiaal- ja keskkonnavaldkonda panustamine. Uuring samas ei näita, et noored oleksid niivõrd erinevad ülejäänud palgatöötajatest. “Meie tudengite uuring ei ole ses mõttes kõige esinduslikum, kuna meil on majanduse, juhtimise ja tehniliste erialade noored. Arste ja õpetajaid meil selles uuringus pole. Samas need noored, kes vastasid palgatöötajate uuringus ja olid väga erinevatelt erialadelt, ei ole nii erinevad tudengitest. Jah, nad tahaksid natuke rohkem muutusi ja karjäärivõimalusi, aga tegelikult tahaks korralikku palka, et õhkkond on sõbralik jne. Kõik need muud asjad käivad eespool suurest maailma muutmise soovist. Mis ei tähenda, et selliseid noori ei ole,” kommenteeris Mari-Liis Eensalu Kantar Emorist.

Ka lahkumise kogemus võiks olla positiivne

Juttu tuli ka töötajate liikuvusest ning sellest, milline võiks olla töölt lahkumise kogemus. „Ka lahkumise kogemus peab olema positiivne. Pead tööandjana mõtlema, et need inimesed võivad sinu juurde tahta tagasi tulla,“ leidis Kadi Piikov. Tema sõnul tuleb ettevõttele ainult kasuks, kui inimesed käivad uusi kogemusi hankimas. „Ega see ühes tiigis ujumine ju ka lõpuks innovatsiooni väga ei loo. Kui inimesel on lagi ees ja ta leiab, et ka nii suures organisatsioonis nagu meil ei ole muud varianti, siis igal juhul tulebki teha see samm. Minna vahepeal välja, tulla tagasi targemana, uute mõtetega ja panustada edasi selle ettevõtte arengusse.“

Ka Keskkonnaametis on omajagu kogemusi, kus töötajad panustavad vahepeal mõne teise tööandja juures ja tulevad hiljem siiski tagasi. „Meie kogemus näitab, et inimesed, kes on meilt lahkunud näiteks madala palgataseme pärast, tulevad ka tagasi. Järelikult on meie väärtustes ka midagi sellist, et käid ära, aga saad aru, et mujal polegi nii suuri pudrumägesid kui eeldasid,“ rääkis ta.

Töövõtja vs tööandja turg

Kadi Piikov Enefitist tõdes, et kõikidel ettevõtetel on seoses praegu majanduses toimuvaga väljakutseid. Siiski ei saa tema sõnul öelda, et turg oleks tööandja või töövõtja poole kaldu. „Pigem on tasakaalus. Palju oleneb erialast ja valdkonnast. Inseneride puudus on alati: siin ei ole olukord ajaga palju muutunud. Oleme märganud, et tänases majandusolukorras hinnatakse ettevõtte stabiilsust. See on see, mis kõnetab ja see on olulisem kui töötasu,“ lisas Piikov.

Ka Age Leedo nõustus, et turg on tasakaalus. „See sõltub spetsiifilisest töörollist, kuhu kandideerid või mis teadmised sul on. Pigem on tore läbirääkimiste periood. Inimene tuleb, tal on oma ootused ja teadmised ning tööandjal on oma ootused ja teadmised. Siis arutadki, kas need kõik jõuavad ühte toredasse lepingusse või mitte,“ märkis Leedo. Kersti Põierpaas lisas, et kuna eelarves on pingelised ajad, on Keskkonnaamet pidanud enam-vähem konkurentsivõimelise palga hoidmiseks töötajate hulka veidi kokku tõmbama. „Tööülesandeid tuleb juurde, aga aasta alguses tehtud palgatõus on natuke stabiliseerinud töötajaskonda,“ lausus ta.

Mari-Liis Eensalu Kantar Emorist täiendas, et kõrge koht tööandjate maine pingereas laseb arutelus osalenud organisatsioonidel omale tööjõudu siiski valida. „Te kõik olete keskmisest tööandjast paremal positsioonil läbirääkimistel.“

Fotod mainekamate tööandjate uuringu tutvustus- ja tunnustusürituselt 5. juunil. Fotograaf: Arno Mikkor. 

Loe ka:
– Töötavad inimesed hindavad mainekaimaks tööandjaks Enefiti, avalikus sektoris aga Keskkonnaametit
– Tudengite seas jätkab mainekaima tööandjana LHV