Vaid iga neljas Eesti elanik eelistab toidupoes klienditeenindajaga kassat iseteenindusele
04.11.2024
04.11.2024
Skaneerimist ja makset iseteeninduses eelistab neljandik vastanutest ning ülejäänud 21 protsenti märkis peamiseks eelistuseks mobiilirakenduse abil ostlemist.
„Noored eelistavad enim mobiilirakendusi, samas kui 50+ vanuses Eesti elanikud on jätkuvalt valdavalt tavakassa eelistajad. Samuti võib välja tuua eelistuste erinevuse sõltuvalt soost: mehed toovad enim eelistatud meetodina välja klienditeenindajaga kassa, naiste seas on see vähim eelistatud meetod,“ rääkis Kantar Emori uuringuekspert Kaisa Esko.
Ta lisas, et maksmis- ja skaneerimisviiside eelistuste põhjused on igal meetodil varieeruvad. „Oleneb, kes mida kõige tähtsamaks peab: kas kiirust, kindlustunnet, suhtlust, steriilsust (nt osa inimesi eelistab viimasel põhjusel mobiilirakendust üldkasutatavale ostupuldile). Eelistused varieeruvad ka jaekettide lõikes – sõltuvalt sellest, kuivõrd mugavad ja töökindlad on erinevad lahendused,“ kommenteeris Esko.
Puldiga ostlejad toovad selle eelistena välja peamiselt selle, et nõnda osteldes ei pea kellegagi suhtlema ning see on kiire ja mugav, ei ole järjekordi. Teisalt aga klienditeenindajaga kassas maksmine on eelistatud, kuna see on lihtne, harjumuspärane ja saab inimestega suhelda. Osa inimesi leiab, et iseteenindussüsteemid ei ole veel piisavalt arenenud.
Eesti jaekaubanduse seireuuring kaardistab trendid ja muutused Eesti elanike tarbimiskäitumises ning toidukaupade jaekettide konkurentsis. Uuring toimus perioodil 12. september kuni 19. september ning selles osales 1015 Eesti elanikku vanuses 16 kuni 74 eluaastat.
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.