Tänavustel riigikogu valimistel sündinud hääletanute rekord tekitas huvi uurida ka põhjusi, mis inimesi seekord hääletama viisid. Kantar Emori valimistejärgse uuringu kohaselt mängis suurt rolli erakondade valimiste-eelne vastandumine.

Valimiste eel võis eriti sotsiaalmeedias märgata rohkelt üleskutseid minna hääletama just seetõttu, et üks või teine erakond võimule ei saaks. Mäletate ju küll neid sõnumeid stiilis “nii väike on toetusreitingute vahe kahe erakonna vahel, sinu hääl loeb!” Tundub, et sellise emotsionaalse fooni loomine töötas.

Kodanikukohus oli esimene põhjus valima minekuks

Erakondade terav vastandumine väljendus hääletamise motiivides ja seda eriti nende hulgas, kes esmakordselt riigikogu valima jõudsid. Tavapärase kodanikukohuse täitmise kõrval märkisid sel sajandil esmakordselt hääletamas käinud inimesed lahtistes vastustes teise põhjusena soovi EKRE võimule saamise vastu hääletada.

Samuti paistab esmakordselt valinute ja eriti noorte (21-aastased ja nooremad) seas silma, et võrreldes ülejäänud valijatega tõid nad tunduvalt rohkem välja ajendi valida olukorra tõttu riigis ja maailmas. Selle taga võib kindlasti ühe tegurina näha muret Ukrainas toimuva sõja ja sellest tuleneva julgeolekuolukorra pärast.

Nagu öeldud, kaardistasime inimeste valimas käimise argumente lahtise küsimusega, et saada võimalikult aus ja laiapõhjaline põhjuste ampluaa. Kodanikukohus oli olenemata erakondlikust eelistusest esimene põhjus valima minekuks, nii vastas 44 protsenti kõigist vastanutest. See ei ole üllatus. Näiteks viimaste Euroopa Parlamendi valimiste puhul kaardistati Eurobaromeetri uuringuga kõikide liikmesriikide elanike motiive hääletamisel. Ka toona oli kõige kaalukamaks motiiviks kodanikukohuse täitmine.

Esmakordsete valijate erakondlik eelistus ei eristu

Kui nüüd vaadata seekordsete riigikogu valimiste puhul edasisi motiive, siis need sõltusid juba rohkem erakondlikust eelistusest. Näiteks Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside valijad väljendasid motiivina suhteliselt enam EKRE vastu hääletamist.

Eesti 200, Ühendatud Vasakpartei ja Parempoolsete valijate hulgas oli põhjuseks suhteliselt enam uue poliitilise jõu toetamine. Isamaa valijad väljendasid suhteliselt enam oma eelistatud erakonna toetamist. EKRE valijate hulgas mainiti põhjustena suhteliselt enam Reformierakonna vastu hääletamist ja rahulolematusest valitsuse tegevuse suhtes.

Esmakordselt valimistele jõudnud inimesed moodustasid ligi seitse protsenti kõikidest hääletanutest. Neist valdav enamik ehk 2/3 kasutas elektroonilist hääletust. Pooled esmakordselt valinutest olid alla 22-aastased ehk nad ei olekski saanud varasematel riigikogu valimistel hääletada. Esmakordselt hääletanute erakondlik eelistus oli sarnane kogenumate omaga.

Kantar Emor viis uuringu läbi perioodil 9.-17. märts, kokku küsitleti 1411 valimas käinud Eesti kodanikku vanuses 18-84 aastat. Kolmandik vastajatest vastas telefoni teel ja kaks kolmandikku veebis.

Artikkel ilmus ERR Uudistes.