Emori viimane uuring enne Euroopa Parlamendi valimisi toimus perioodil 30. aprill kuni 14. mai, suurem osa intervjuudest viidi läbi paar nädalat enne valimisi ning tulemused peegeldasid kandidaatide eelistusi küsitlusperioodi hetkel ehk kaks nädalat enne valimisi. Võrreldes Emori viimase valimiseelse uuringu ja valimiste tulemusi, näeme viimase kahe nädala kampaania mõju kandidaatide eelistustele. Järgnevalt analüüsin muutusi valijate eelistustes viimase kahe valimiseelse nädala jooksul.

Kõigepealt valimisaktiivsusest

TNS Emori valimiseelne uuring kaks nädalat enne valimisi, aprilli lõpus ja mai I pooles näitas, et 41% valimisealistest kodanikest kavatseb kindlasti osaleda Euroopa Parlamendi valimistel. Potentsiaalset valimisaktiivsust mõõdeti 10-pallisel skaalal ja kindlasti valima minejateks defineeriti need, kes andsid vastuse „10“. Tegelikkuses osales valimistel vaid 36,4% kodanikest. Seega tegelik aktiivsus oli mõnevõrra (4,6%) madalam kui kaks nädalat varem lubatud kindel kavatsus.

Nii Eesti kui ka muu Euroopa kodanikke iseloomustab suhteliselt madal motivatsioon Europarlamendi valimistel osaleda. Seda esinduskogu peetakse paljude poolt kaugeks ja võõraks ning Euroopa Parlamendi tegevuse mõju inimeste igapäevaelule ei tunnetata peaaegu üldse. Kui vaadata erinevate riikide hääletamisaktiivsust erinevatel valimistel, siis need võivad kõikuda laias ulatuses (paarikümne protsendi piires). Osades riikides püütakse Euroopa Parlamendi valimisi ühendada muude valimistega, näiteks kohalike valimistega, nagu Lätis 2009. aastal, mis tõstis hääletamisaktiivsuse 54%-le, aga ilma sellise toeta kukkus hääletamisaktiivsus 30% tasemele sel aastal. Madala üldise motivatsiooni juures võivad üsna oluliseks saada kaudsed tegurid (ilm, muud olulised sündmused jne), nagu see suure tõenäosusega juhtus ka 25. mail, kus ilus ilm laiendas oluliselt potentsiaalsete hääletajate võimalusi leida nende enda jaoks valimistel käimisest „tähtsamaid“ tegevusi. Eelhääletuse aktiivsuse põhjal oleksin oodanud ka suuremat aktiivsust valimispäeval, sest eelhääletajate osakaal kõikidest valijatest on viimastel valimistel tõusnud järjepidevalt vaid paari protsendi kaupa ja mitte üle 10% nagu seekord.

Kandidaatide eelistus

Kaks nädalat enne valimisi tehtud Emori uuring näitas, et kandidaatide eelistus sõltub mõningal määral potentsiaalsest valimisaktiivsusest, näiteks Reformierakonnal see parandaks ja sotsidel halvendaks positsiooni. Suhteliselt madal tegelik valimisaktiivsus võimaldas erakondadel, kelle valijatel oli kõrgem motivatsioon, oma osakaalu oluliselt tõsta – nii nagu see juhtus Reformierakonnaga, kes suutis kindlasti ka viimaste nädalate intensiivse kampaania toel viimase kahe nädala jooksul enne valimisi oma osakaalu oluliselt tõsta (6% võrra). Kui võrrelda kaks nädalat enne valimisi toimunud uuringu poolt näidatud seisu ja valimistulemusi, siis olulisemad erinevused ongi vaid Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna puhul. Sotsiaaldemokraate on juba kaks viimast valimist iseloomustanud suhteliselt väike efektiivsus oma potentsiaali realiseerimisel – kui võrrelda Riigikogu reitinguid valimiste tulemustega. Arvestades oma üldist potentsiaali (Riigikogu reiting) suutis selle realiseerida ka IRL, kuid võrreldes endise koalitsioonipartneriga oli nende kahe viimase nädala kampaania nii meedias kui ka tänavapildis vähem silmatorkavam ning seetõttu oli tulemus võrreldes aprilliga kehvem.