Kantar Emor viib Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse tellimusel läbi Eesti pere- ja sündimusuuringu (EPSU) teise küsitluslaine.

“Kui oled meilt saanud kutse osalemiseks, siis vasta palun kindlasti! Iga vastus on väga väärtuslik ja unikaalne tervikpildi kokkupanemisel. Kuna tegemist on mahuka ja väga rahvusvahelise projektiga, on meil suur rõõm olla selles Eesti andmete kogujad,” rääkis meie tootmisjuht Marit Schultz.

EPSU moodustab osa rahvusvahelisest uuringuprogrammist Generations and Gender Programme. Uuringu partneriteks on Tartu Ülikool ja Sotsiaalministeerium. Läbiviijad paluvad inimestel, kes saavad järgnevate nädalate jooksul pere- ja sündimusuuringus osalemise kutse, kindlasti osaleda.

EPSU tegeleb küsimustega, mis puudutavad inimeste igapäevaelu, kuid mõjutavad ühiskonda laiemalt. EPSU-laadsed uuringud on asendamatud vastuste leidmisel paljudele olulistele küsimustele inimeste, perede ning ühiskonna kohta. Näiteks, kas paarisuhetest kõrvalejäämine on nooremates põlvkondades sagenenud ja keda see rohkem puudutab? Kuidas on erinevates peredes jagatud naiste ja meeste vahel leivateenimine, kodutööd ja laste eest hoolitsemine? Kas paarisuhete püsivus on jätkuvalt langusteel või on näha stabiliseerumise märke? Kas isad osalevad laste elus aktiivselt ka pärast lahkuminekut ja mil määral sõltub see emadest? Kellel õnnestub töö ja pereelu ühitamine paremini? Kas ühiskonna polariseerumist võib märgata ka pereelu puudutavates arvamustes?

Need küsimused ei paku huvi üksnes teadusele. Võimalus vastuseid saada suurendab tõenäosust, et riigi poolt loodavad poliitikameetmed perede vajadusi paremini arvestaksid. See on ühtlasi põhjus, miks EPSU partner on Sotsiaalministeerium, kes teist uuringulainet ka rahastab.

Vaata ka Sotsiaalministeeriumi asekantsler Hanna Vseviovi pöördumist:

EPSU teises laines soovitakse teada kõigepealt seda, kuidas on vastajate elu pärast esimest lainet sujunud ja kui palju on seda mõjutanud ümbritseva maailma heitlikkus. Esimesest lainest möödunud kolme aasta jooksul on üsna paljudel valimi liikmetel olnud muutusi suhetes, pere ja leibkonna koosseisus, töös, elukohas või eluasemes. Muutused toimuvad ka rahuolus oma elu erinevate tahkudega, enesehinnangus ja tulevikuplaanides. Et kõiki neid muutusi märgata ja omavahel seostada, selleks tuleb valimiliikmeid küsitleda rohkem kui ühes laines.

Teises laines on lisaks vaatluse all ka mõned seni vähemkäsitletud teemad. Arvestades sagenevat paarisuhetest kõrvalejäämist uuritakse seda, kuidas üksielavad täiskasvanud ise kaaslase puudumist näevad: kas tegemist on teadliku eluvaliku või pigem soovimatu olukorraga. Samuti tuntakse huvi laste kasvatamise vastu, mis tänapäeval eeldab teadlikku panustamist laste arengusse. Mõnikord võib lastele keskendumine viia aga vanemate endi vajaduste hooletusse jäämiseni. Teemat puudutavad küsimused aitavad selgitada, kuidas on intensiivne laste eest hoolitsemine seotud vanemate heaoluga.

Põhjamaade teadlaste poolt loodud küsimuste abil soovitakse teada, kui palju tuntakse muret suurte maailmaprobleemide pärast. Kas heaoluriikides nähtav sündimuse madalseis võib olla osaliselt seotud kliimaärevuse, murega sõja laienemise pärast või hirmuga uute pandeemiate ees, samuti usu kahanemisega ühiskonna võimesse selliste väljakutsetega edukalt toime tulla? Eesti puhul loob huvitava võrdlusmomendi see, et need küsimused olid meil käigus juba eelmises laines, just enne sõja laienemist Ukrainas.

Viimastes rahvaloendustes on kogutud teavet abikaasade ja elukaaslaste soo kohta, kuid seksuaalse sättumuse muutustest arusaamiseks sellest ei piisa. Laiapõhjalist teavet ei paku paraku ka vähemusrühmade uuringud, sest need ei põhine kogu ühiskonda hõlmavatel esinduslikel valimitel. Selle lünga täitmiseks on EPSU teise lainesse lisatud mõned küsimused seksuaalse sättumuse kohta. Lisaks on teises laines mitmeid küsimusi, mis uuringu rahvusvahelises osas ei sisaldu, näiteks laste saamise motiivide ja takistuste kohta, mida on kavas võrrelda Eestis varem kogutud teabega, samuti sotsiaalmeedia kasutuse ja vaimse tervise kohta.

EPSU teises laines osalemiseks saadab Kantar Emor kutsed neile aastatel 1961–2002 sündinud naistele ja meestele, kes vastasid uuringu esimeses laines. Sel sügisel saavad kutse need vastanud, kes täitsid küsimustiku aprillist juunini 2021. Kevadel saadetakse kutsed neile, kes vastasid oktoobrist 2021 märtsini 2022. Kõigile vastanutele, kel on rahvastikuregistris e-posti aadress, saadetakse uuringukutse e-postiga. Teistega võetakse ühendust telefonitsi. Küsimustik on veebipõhine ja sellele saab vastata nii arvutis kui nutitelefonis eesti või vene keeles. Veebipõhine vastamine on privaatne ja mugav. Küsimustikku saab täita mistahes ajal ja kohas, kui vastaja selleks vaid ise aega leiab.

EPSU läbiviimine on saanud kooskõlastuse Tallinna Ülikooli eetikakomiteelt. Kogutud andmeid analüüsitakse teadlaste poolt isikustamata kujul, rakendades kõiki vajalikke andmekaitsereegleid. Uuringu tulemused avaldatakse üldistatud kujul, ilma võimaluseta konkreetseid vastajaid tuvastada. Üksikasjalik teave uuringu kohta on avaldatud EPSU kodulehel. Sealt võib leida tabelid esimese laine arvuliste tulemustega, EPSU andmeid kasutanud teadusartiklite kokkuvõtted, varasemate samateemaliste uuringute kogumikud ja palju muud.

Eesti pere- ja sündimusuuring moodustab osa rahvusvahelisest uuringuprogrammist Generations and Gender Programme (GGP). Selles osaleb üle paarikümne riigi Euroopast ja kaugemalt. Tegemist on ainsa rahvusvahelise programmiga, mis keskendub pereprotsessidele ja sündimusele arenenud riikides. GGP vahendusel on erinevates riikides kogutud andmed anonüümsel kujul uurimistööks kättesaadavad enam kui 5000 teadlasele. Viimastel aastatel on EPSU andmeid kasutanud uurijad rohkem kui sajas ülikoolis ja teadusasutuses 35 riigis. 2019. aastal kanti EPSU olulise alusandmestikuna Eesti teadustaristu teekaardile.

Uuringus osalemine on vabatahtlik, kuid korraldajad panevad kutse saanutele südamele, et võimalikult paljud neist leiaksid pool tundi või veidi enam küsimustiku täitmiseks. Sest iga vastus moodustab väikese, kuid asendamatu osa Eesti ühiskonna suures mosaiigis. Vastates aitavad kõik osalejad ajakohastada üht Eestile olulist alusandmestikku, mida on vaja nii uute teadmiste loomiseks, targema poliitikakujunduse kui ühiskonna enesetunnetuse jaoks.

Lisainfo:
Eesti pere- ja sündimusuuringu koordinaator Allan Puur, allan.puur@tlu.ee,
TLÜ Eesti demograafia keskuse juht Lauri Leppik, lauri.leppik@tlu.ee