Taskuhäälingu „Point“ seekordne külaline, Bigbanki hoiuste- ja turundusüksuse juht Arthur Taavet ei usu kallitesse brändivideotesse, vaid eelistab sihipärast ja sisukat nähtavust. Brändingu puhul peab ta väga oluliseks PRi. “See on midagi, mida me väga palju jälgime: kui nähtavad on meie kõneisikud, mida meist räägitakse.”

Tema silmis sotsiaalmeedias ei olegi vaja kellelegi nii väga müügisõnumit maha müüa, vaid on vaja tekitada top of mind (omas valdkonnas esimesena meenumise osakaal , mis ennustab hästi, et bränd on valikuolukorras tarbijal meeles ja ta kaalub seda – toim.). „Et ühel hetkel, kui inimesel on pangateenuseid vaja, siis ma tulen talle meelde. Mis siis, et sellepärast, et ma mängisin mingit naljakat mängu TikTokis, mida ta vaatas või tegin muud, mis ei ole otseselt seotud selle tootega. Aga ma püsin tal meeles,“ selgitas Taavet.

Reklaami puhul ei ole traditsiooniline meedia, n-ö offline-kanalid Taaveti jaoks kuhugi kadunud. Väärtuse loob see, kui tead täpselt, kellele, mida ja miks ütled. Ta tõi näiteid, kuidas hästi sihitud välimeedia- ja raadiokampaaniad võivad anda kiire ja hea tulemuse, kui on ära tehtud korralik eeltöö. „Kui mul on vaja kommunikeerida midagi hästi laiale sihtgrupile, siis näiteks välimeediakampaaniatega on mul võimalik kahe nädalaga väga palju tähelepanu saada,“ rääkis ta. Samuti meenutas ta ühte raadiokampaaniat, mis oli hästi sihitud ja andis müügis kohese tulemuse. Levinud viga välimeedia on Taaveti sõnul see, et sõnum pole piisavalt tugev ja üldmulje ei haara. Tema sõnul ei saa eeldada, et inimene seisatab reklaami ees ja loeb seda rahulikult kaks korda, et aru saada.

Turunduse algtõdedest sai Taavet osa juba keskkooli majandusõpetuse tundides. Toonane õpetaja selgitas, kuidas sama toote väärtus inimese jaoks võib olla erinev sõltuvalt sellest, kui palju tal on seda. “Esimese jäätise eest on inimene nõus palju rohkem maksma kui viienda eest, kui ta on juba neli tükki ära söönud,” meenutas ta õpetaja näidet. See pani teda mõtlema, kui paljudest teguritest see sõltub, kas inimene ostab jäätise või mitte. „Kas inimene on enne söönud, kas täna on päikseline päev, kas ta on sõprade ringis või üksinda – kõik need asjad mõjutavad inimest. Nii ta jõudiski Tartu Ülikooli turundust õppima ning meenutab siiani sealse õppejõu Andres Kuusiku kaasahaaravaid loenguid. „Sõidan siiamaani selle pisiku peal, mille sealt kaasa sain,“ nendib ta.

Esimese hea turunduskogemuse sai ta Nõo Lihatööstusest. Seal tekkis veendumus, et kiirus ja paindlikkus on olulisemad kui perfektselt viimistletud plaanid: “Kui sul on idee, mis tundub, et on päris hea, siis katsuda võimalikult odavalt kiiresti mingil moel välja saada ja lase turul ära testida.”

Turundusest laiemalt, aga ka eraldi panganduses, omavahelisest tervest konkurentsist ja sellest, mida Taavet teeks, kui ta poleks oma praegusel kohal, tuleb samuti juttu.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify/ Apple Podcasts):

Augustis alustasime Kantar Emori taskuhäälinguga ”Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Kantar Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.

Loe ka:
– Silver Vohu: sisekommunikatsiooni alahinnatakse paljudes ettevõtetes
– Arno Pae: turundajatena peame püüdlema empaatia- ja tabamise võime poole
– Veronika Veskimets: suhtun tehisintellekti kui järgmisesse Excelisse
– Kristel Martis: tervik on nii tugev kui iga tema lüli
– Eve Nõmm rõhutab tootearenduse olulisust turunduses