Värskest Kantar Emori uuringust selgub, et nii Eesti, Läti kui Leedu elanikud eelistavad Ameerika Ühendriikide presidendi valimistel demokraatide kandidaati Kamala Harrist.

Uurisime Balti riikide elanike eelistusi ja hoiakuid seoses peatsete presidendivalimistega Ameerika Ühendriikides. Kamala Harrist eelistavad umbes pooled Eesti ja Läti vastajatest ning 70% Leedu vastajatest. Nii Eestis kui Lätis jääb erapooletute osakaal 30% kanti.

„Eestis mängivad presidendikandidaadi eelistustes rolli rahvuslikud erisused,“ kommenteeris Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog. „Kui 66% eestlastest eelistab Harrist ning 16% vabariiklaste kandidaati Donald Trumpi, siis muust rahvusest vastajate seas sellist Harrise eelistamist välja ei joonistu,“ lisas ta. Muust rahvusest inimeste seas on kõige suurem osakaal erapooletuid (47%), Kamala Harrist toetaks 27% ning Donald Trumpi 25% vastanutest. Tema sõnul võib ka Leedu elanike suuremat poolehoidu Harrisele selgitada sellega, et Leedus on muust rahvusest elanike osakaal elanikkonnast väiksem kui Eestis ja Lätis.

Voog märkis, et hoiakud presidendikandidaadi suhtes sõltuvad oluliselt ka vastaja erakondlikust eelistusest. Kui valdavalt toetatakse Harrist (kõige enam eelistavad teda Reformierakonna valijad), siis selles küsimuses eristuvad kolme erakonna eelistajad. „EKRE ning Eesti Rahvuslasete ja Konservatiivide hulgas on Trumpi toetajaid ligi 70%, ent ka Keskerakonna toetajad eelistavad Harrisele Trumpi. Tasub ehk märkida, et Isamaa kui konservatiivse erakonna toetajad eelistavad siiski ülekaalukalt Kamala Harrist,“ tõdes Voog.

Sõltumata isiklikest eelistustest usuvad pooled vastajad Eestis, Lätis ja Leedus, et Kamala Harris võidab valimised. Donald Trumpi võitu usub viiendik. Pea kaks kolmandikku vastajatest leiab, et Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel on oluline mõju nende riigi (Eesti, Läti või Leedu) majandusele, kaubavahetusele ja rahule. Neid, kes ei usu, et sel oleks mingitki mõju, on alla 5%.

Uuringus küsiti ka seda, kas Ameerika Ühendriigid peaksid Ukrainat oma ressurssidega rohkem aitama. Nii Eestis (48%), Lätis (43%) kui ka Leedus (49%) oli kõige suurem osakaal neid, kes leidsid, et abi tuleks suurendada. „Siingi on selgelt näha rahvuslikud eripärad: eestlaste seas leiab 61% vastanutest, et Ameerika Ühendriigid peaksid eraldama rohkem vahendeid Ukraina abistamiseks ning vaid 5% pooldaks abi vähendamist. Samas muust rahvusest vastajate seas toetab abi suurendamist viiendik ning vähendamist peab õigeks sammuks 41%. Sama erisust rahvusest lähtuvalt on näha ka Lätis,“ lausus Voog.

Kõigi Balti riikide vastajad arvavad, et Ameerika Ühendriikide positsioon maailmas suureneb või jääb samaks, kui Kamala Harris saab presidendiks. Donald Trumpi valimise korral leitakse, et nende positsioon nõrgeneb.

Andmed põhinevad esindusliku valimiga uuringul, mis viidi läbi veebi teel perioodil 19.-26. september. Küsitleti kokku 3160 Eesti, Läti ja Leedu elanikku vanuses 16+.