Ehkki eestlased peavad end autostunud rahvaks, näitab Euroopa Komisjoni tellitud uuring, et juhilubade omanikke on Eesti kodanike seas sarnaselt enamiku teiste ELi uusliikmetega Euroopa keskmisest oluliselt vähem.

Juhiluba on keskmiselt 71% eurooplastest, Eestis on juhiluba 54% kodanikest (sh 12%, kellel on küll juhiluba, kuid kes praktiliselt ei sõida). Veel tagasihoidlikum on juhiloaga kodanike osakaal vaid Poolas (49%), Leedus (48%), Ungaris (48%) ja Lätis (41%).

Edetabelite lõpuosast leiab Eesti paraku ka autopargi kirjelduses. Euroopas on keskmiselt 46% küsitletutest ostnud oma peamiselt kasutatava auto uuena. Selles osas on riikide lõikes suuri erinevusi tipus on Hispaania, Kreeka ja Luksemburg, kus uuena on auto ostnud vastavalt 77%, 75% ja 74% elanikest, tabeli lõpetavad aga kolm Balti riiki. Eestis on auto uuena ostnud 18%, Lätis 11% ning Leedus vaid 4% küsitletutest. ELi uusliikmete vastav keskmine näitaja on 31%.

Nende arvude taustal pole ime, et just meie lõunanaabrite autopark paistab teiste riikide seas silma ka oma kõrge vanusega tervelt 72% Leedu ja 62% Läti kodanike peamiselt kasutatavatest autodest on enam kui kümne aasta vanused. Eesti on selleski pingereas kolmas, kuid naabritest oluliselt parema näitajaga meil on vanemaid kui kümneaastaseid autosid käigus 43%. Eestile järgnevad Poola ja Soome, kus nii vanade autode osakaal ulatub vastavalt 34 ja 30 protsendini. Samas näiteks Iirimaal sõidab nii vanade autodega vaid 4% kodanikest.

TNS Emori projektijuhi Triinu Ojala sõnul on siiski üks näitaja, mille poolest torkab Eesti silma tabeli ülaosas: võrreldes ELi keskmisega on Eestis märgatavalt enam juhte, kes hindavad oma iga-aastast läbisõitu enamaks kui 20 000 km tervelt 30%. Euroopa vastav keskmine näitaja on 15%. Selle tulemusega on eestlased kreeklaste järel koguni teisel kohal.

Euroopa riikide autopargi ja juhtide kirjeldamise kõrval keskendus seekordne Eurobaromeetri uuring sõidukite turvalisusega seonduvale. Igal aastal toimub Euroopas üle 1,4 miljoni liiklusõnnetuse, kus hukkub kokku 40 000 ja saab vigastada 1,7 miljonit inimest. Lisaks teede kvaliteedi parandamisele, ühistranspordi arendamisele ning autode keskkonnasõbralikkuse tõstmisele pööratakse tõsist tähelepanu ka sõidukite turvasüsteemide kasutuselevõtule ning sellealase teadlikkuse tõstmisele.

Küsimusele, millele pööratakse auto ostul mudelite vahel valides peale hinna veel tähelepanu, valis 54% eurooplastest vastuseks turvalisuse, sellele järgnes 53% vastanute sõnul kütusekulu. Eestis pööraks turvalisusele tähelepanu vaid 33% potentsiaalsetest autoostjatest. See protsent on ELi väikseim! Tõsi, umbes samal tasemel on ka meie lõunanaabrite teadlikkus.

Enamik eestlastest oleks küll altid erinevaid turvasüsteeme (küsitluses kirjeldati kümmet erinevat süsteemi, mh ABS pidurid, ESP, pimenurga hoiatussüsteem, kurvituled, kokkupõrkehoiatus, sõidurajalt väljumise ning kiirushoiatus jne) kasutama, kui tootjad on need autodele lisanud, samas ei teadvusta eestlased nende süsteemide hinda ja teeninduskulusid. Euroopa kodanike arvates olid just hind ja teeninduskulud peamisteks takistusteks turvasüsteemide kasutamisel. Vastutustundlikud soomlased torkasid silma ka kartuse poolest, et need vähendaksid juhi valvsust, luues kunstliku kaitstuse tunde.

Eurobaromeetri uuringu “Use of Intelligent Systems in Vehicles” raames intervjueerisid TNS grupi uuringufirmad ELi liikmesriikide ja kandidaatriikide üle 15aastaseid kodanikke. Eestis vastutab Eurobaromeetri uuringute eest TNS Emor.

Eurobaromeetri uuringu tulemuste avaldamise ja kommenteerimisega tegeleb Euroopa Komisjoni pressi ja teabe peadirektoraat ning kõigi uuringutulemustega saab tutvuda Euroopa Komisjoni koduleheküljel.