Eesti elanikud peavad ooteaega arsti juurde pikaks, ent on valmis ootama tasuta visiiti
06.07.2023
06.07.2023
Meie juunis läbi viidud meditsiiniasutuste uuringust selgus, et valdav enamus (82%) inimesi peab ooteaega arsti juurde pikaks, ent suuremas osas ollakse nõus tasuta visiidi nimel ootama.
Kantar Emori uuringueksperdi Kaisa Esko sõnul on Eesti elanikud harjunud meie tervishoiusüsteemi korraldusega ning väga kergelt eriarsti teenuste eest maksta ei soovita – seda eriti madalama sissetulekuga leibkondades. Siiski üle neljandiku ehk 28 protsenti inimestest märkis, et on valmis ise visiidi eest maksma, et kiiresti arsti juurde pääseda.
Meditsiinibrändide uuringus kaardistas Kantar Emor erinevate erakliinikute ja suurhaiglate tuntust, kasutust ning elanike hinnanguid nende ravikvaliteedi, patsiendisõbralikkuse, meeldivuse ning usaldusväärsuse kuvandile. Lisaks kaardistas uuring ka Eesti elanike hoiakuid ja väärtuseid seoses Eesti meditsiinisüsteemiga.
Erakliinikutest ja suurhaiglatest on Eesti inimesed (25% elanikest) kõige enam viimase aasta jooksul kokku puutunud Synlabiga. „Siin on suur langus võrreldes eelmise aasta uuringuga, selle põhjuseks on koroonapandeemia vaibumine ja seetõttu ka testimisvajaduse vähenemine Synlabis,“ kommenteeris Esko.
Enim neutraalseid vastuseid saanud hoiak on suurhaiglate ja erakliinikute teenuste kvaliteedi võrdluses – 41% ei hinda ühe või teise asutusetüübi teenuseid kvaliteetsemaks. Siiski on 10% enam neid, kes peavad erakliinikute teenuseid kvaliteetsemaks kui suurhaiglate teenuseid.
Meditsiiniasutuste aidatud tuntuse osas (ehk etteantud asutuste listiga) on enim märgitud Synlabi. Väikse vahega järgnevad Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning Tartu Ülikooli Kliinikum. Spontaanselt toovad inimesed enim välja Põhja-Eesti Regionaalhaiglat.
Meditsiinibrändide uuring toimus esimest korda aastal 2022. Tänavune, 2023. aasta uuring, viidi läbi veebis 6. juunist kuni 15. juunini. Kokku osales uuringus 1018 Eesti elanikku vanuses 15-74 aastat.
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.