Käesoleva aasta veebruaris-märtsis viis TNS Emor läbi üleriigilise karjääriteenuste valdkonna uuringu. Uuringu tellijaks oli SA Innove Karjäärinõustamise Teabekeskus ESF meetme 1.1 alt rahastatava projekti Karjääriteenuste süsteemi arendamine Eesti Vabariigis raames.

Uuringuga kaardistati nii karjääriteenuse levik, kättesaadavus kui ka karjääriteenuste kasutajate ja pakkujate ootused ning rahulolu hetkeolukorraga.

Uuring tõi välja, et Eesti 15-64aastasest elanikkonnast 68% jaoks (ca 620 000 inimest) võiks karjääriteenuste kasutamine elus toimuvate muutuste tõttu olla aktuaalne. 41% eestimaalastest on viimase 12 kuu jooksul reaalselt pöördunud erinevate ametlike karjääriteenuste pakkujate poole saamaks infot või nõu oma edasiste töö-, elukutse või haridusvalikute kohta ja/või saanud vastavat infot või nõu mitteformaalsetest allikatest.

Üldine teadlikkus teenuse kasutajate hulgas sellest, kuhu pöörduda, kui vajatakse infot või nõustamist seoses oma õpingute-, töö- või elukutsevalikutega, on madal. Enam ollakse rahul nende teenuseosutajatega, kelle poolt saadud info on professionaalne, detailne, konkreetne ja konkreetse teenusekasutaja vajadustest lähtuv. Teenuse kasutajad soovivad karjääriteenuste kaudu saada rohkem infot tööturust. Samas peavad karjäärispetsialistid oluliseks, et inimesed õpiksid paremini hindama oma võimeid ja oskusi ning neid karjääriplaneerimisel enam arvestama.

Koolid tähtsustavad oma rolli õpilasete eluks ettevalmistamisel. Üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes viiakse karjääriõpet läbi peamiselt klassijuhatajatunnis või teemana õppeainete-praktikate raames. Koolidel valdavalt puudub väljatöötatud karjääriõppe õppekava ja tegevuskava erinevate osapoolte rollide ja tegevuste määramiseks, kuid selle vajalikkuses ei kahelda. Praegused kooliõpilased on koolis läbiviidavate karjääriplaneerimist toetavate tegevustega rohkem rahul, kui seda on varasemad lõpetajad. Samas ei jõua õppeasutuste poolt välja pakutavad võimalused sageli iga õpilaseni.

Suurima lahendamist vajava probleemina tõid karjäärispetsialistid välja praeguse projektipõhise rahastamise, mis ei taga jätkusuutlikku ega järjepidevat tegevust. Karjääriteenuseid osutavad spetsialistid tunnevad suurt puudust valdkonna metoodilisest keskusest, samuti valdkonna pikaajaliste tegevuskavade ja eesmärkide paikapanemist riiklikul tasandil.