Ehkki Eesti inimesed hindavad kala lihast tervislikumaks, on värske kala road kord nädalas laual vähem kui kolmandikul küsitletud peredest, näitas veebruaris ja märtsis TNS Emori korraldatud uuring.

Sealiha on samal ajal vähemalt kord nädalas laual 60 ja linnuliha 56 protsendil küsitletutest. Ka paneeritud või taignas kalatoodetele eelistatakse viinereid, sardelle, pihve ja lihapalle. Kõige rohkem süüakse regulaarselt soolakala. Uuringufirma eksperdi Katrin Männaste sõnul on tähelepanuväärne, et 3 protsenti inimestest ei söö üldse kala.

Samas näitas uuring, et kala tajutakse lihaga võrreldes tervislikumana. Kala positiivsete omadustena märgiti tervislikkuse kõrval veel toidulaua rikastamist, vaheldust lihale ja sellest saadavaid maitseelamusi. 64 protsenti, peamiselt naised, arvasid, et kala ei tee paksuks ja 50 protsenti ehk nooremad tarbijad leidsid, et kala söömine stimuleerib ajutegevust. 35 protsenti märkis, et kala hoiab naha noorena ja 16 protsenti ütles, et kala on hinnalt soodne.

Suuremad kalasööjad on kõrgema haridusega inimesed ja mitte-eestlased, kõige skeptilisemad kala suhtes on aga alla 25-aastased.

Uuring näitas selgelt, et inimesed eelistaks värsket, otse kalurilt ostetud kala, kuid see pole kuigi kättesaadav. Kohalikku liha ja importkala on märksa lihtsam osta, sest see on poes alati olemas. Kolmandik ütles, et nad ei usalda turult saadavat kala ja samapalju inimesi kahtles ka kauplustes müüdava kala värskuses.

Värske kala võõristamisega torkab silma noor tarbija. Neist osa peab kala puhastamist ebameeldivaks tegevuseks, osale ei meeldi kala lõhn ja osa ei saa selle puhastamise ja valmistamisega lihtsalt hakkama. Mitte-eestlased ja vanemad inimesed on rohkem valmis kalaga tegelema.

Artikkel avaldatud Tarbija24 portaalis 21.04.2011.