Juulikuus avaldati järjekordne Eurobaromeeter Flash aruanne keskkonnasõbraliku tarbimise ja keskkonnasäästlike tegevuste kohta, millest selgub, et vaid 16% Eesti elanikest ostab keskkonnasõbralikke tooteid tihti, mis on Euroopa Liidu keskmisega (26%) võrreldes oluliselt madalam tulemus. Eestiga sarnaselt ostab keskkonnasõbralikke tooteid tihti (e 16%) Soome ja Hollandi elanikud, pideva ostmise osas on tagasihoidlikumad vaid Leedu elanikud, kellest 15% väitis, et ostab neid tihti. Keskkonnasõbralike toodete ostmise osas on kõige aktiivsemad Austria elanikud, kellest koguni 48% ostab keskkonnasõbralikke tooteid tihti. Aeg-ajalt satuvad keskkonnasõbralikud tooted ostukorvi aga 60% Eesti elanikest.

Keskkonnasõbralike toodete harvem ostmise taga võib näha mitmeid põhjuseid. Ühe suurima takistusena keskkonnasõbralike toodete tarbimisel võib Eestis näha selliste toodete kättesaadavust poodides – vaid 11% elanikest nõustus täiesti, et sellised tooted on poodides kergesti kättesaadavad ning 29% pigem nõustus sellega. Selline tulemus on Euroopa Liidu madalaim. Keskkonnasõbralike toodete lihtsas kättesaadavuses poodides olid kõige enam veendunud Rootsi elanikud (81% nõustus täiesti või pigem nõustus väitega). Teise takistusena võib välja tuua ebasoodsat hinna ja kvaliteedi suhet – vaid 43% Eesti elanikest nõustus pigem või täiesti sellega, et keskkonnasõbralikud tooted on hea hinna ja kvaliteedi suhtega. Taaskord on see aga Euroopa Liidu teiste riikidega võrreldes madalaim tulemus. Võrdluseks võib tuua Horvaatia ja Ungari, kus vastavalt 81% ja 80% elanikest uskus, et keskkonnasõbralikud tooted on hea hinna ja kvaliteedi suhtega. Viimaks võib olulise takistusena keskkonnasõbralike toodete tihemini ostmisele näha selles, et keskkonnasõbralike toodete eristamine tavapärastest toodetest ei ole kuigi lihtne. 58% Eesti elanikest leidis, et nende eristamine pole kas üldse või pigem pole lihtne. Eesti elanikest veelgi raskemaks pidasid sellist eristamist Saksamaa (65% leidis, et pole üldse või pigem pole lihtne), Soome ja Austria (60%) elanikud. Eristamist pidasid kõige lihtsamaks Rumeenia elanikud, kellest 76% pidas seda väga või pigem lihtsaks.

Samas leidis 95% Eesti elanikest, et keskkonnasõbralike toodete tarbimine on õige teguviis, mis on ka võrdväärne tulemus Euroopa Liidu keskmisega. Mõnevõrra vähem ehk 84% Eesti elanikest usub pigem või täiesti, et keskkonnasõbralike toodete ostmine võib tõepoolest keskkonda mõjutada. See on üpris hea tulemus, kuid jääb sellegipoolest Euroopa Liidu üheks madalaimaks. Mõjusse uskusid sarnaselt Eestile pigem või täiesti Saksamaa ja Hollandi elanikud (84%) ning mõnevõrra veel vähem Läti elanikud (81%). Keskkonnasõbralike toodete tarbimise tähtsust keskkonna olukorra mõjutamisel usuvad kõige enam Portugali ja Ungari elanikud, kellest 96% uskus sellesse mõjusse pigem või täiesti. Hoolimata sellest, et taaskord on tegemist alla Euroopa Liidu keskmise tulemusega, usub kaks Eesti elanikku kolmest rohkemal või vähemal määral, et keskkonnasõbralikud tooted on sama efektiivsed kui tavapärased tooted. Kõige enam on keskkonnasõbralike toodete võrdväärses efektiivsuses veendunud Rootsi (84% nõustus täiesti või pigem nõustus) ja Belgia (83%) elanikud. Kõige vähem, kuid siiski üle poole kodanikest (61%) on võrdväärses efektiivsuses veendunud Sloveenias.

65% Eesti elanikest on valmis kasvõi mõnevõrra rohkem maksma keskkonnasõbralike toodete eest. See on aga Euroopa Liidu üks madalamaid tulemusi. Pea sama palju on selliseid elanikke veel vaid Portugalis ja Leedus (64%). Keskkonnasõbralike toodete eest on kõige enam valmis rohkem maksma Austria (88%), Rootsi (87%), Saksamaa, Slovakkia ja Tšehhi (86%) elanikud.

Suurim mõju on Eesti elanike arvates keskkonnaprobleemide lahendamisel majade ja korterite soojustamisel, mida tõi välja 52% elanikest ja prügi ümbertöötlemisel ning vähendamisel (51%).

63% Eesti elanikest on viimase kuu jooksul ka reaalselt prügi sorteerinud. Euroopa keskmisest (84%) on see aga siiski oluliselt madalam tulemus. Eestist vähem sorteerivad prügi Läti (47% on viimase kuu jooksul sorteerinud), Bulgaaria (50%), Horvaatia ja Leedu (57%) elanikud. Kõige agaramad prügi sorteerijad elavad Belgias (94% on viimase kuu jooksul sorteerinud) ja Luksemburgis (92%).

Lisaks prügi sorteerimisele on viimase kuu jooksul oma energiatarbimist jälginud 59% Eesti elanikest, mis on Euroopa Liidu madalaim tulemus. 59% elanikest on valinud kohalikke tooteid või toiduaineid, 52% vähendanud ühekordselt kasutatavate toodete kasutamist ja 50% vähendanud vee tarbimist.

Autoga sõitmisest on aga Eesti elanikud Euroopa Liidu teiste riikidega võrreldes kõige vähem valmis loobuma – vaid 22% on viimase kuu jooksul vähendanud auto kasutamist, võrreldes näiteks Hispaaniaga, kus 53% elanikest on seda viimase kuu jooksul teinud.

Keskkonnasäästlikkuse eesmärgil uuriti elanikelt ka nende toitumisharjumusi. Ühena neist uuriti, kui mitu korda nädalas tarbivad inimesed liha (sh nii looma-, sea- kui ka linnuliha). Selgus, et Eesti elanikud söövad liha eelkõige 2-3 korda nädalas (39% elanikest), kuid neljandik teeb seda ka rohkem kui 5 korda nädalas. Kõige enam tarbivad liha Taani elanikud, kellest 55% sööb seda rohkem kui 5 korda nädalas. Eesti elanikest on vaid 40% valmis keskkonna kaalutlustel oma lihatarbimist vähendama, mis on Euroopa Liidu riikidest madalaim tulemus. Euroopa Liidus keskmiselt on liha söömist keskkondlikel kaalutlustel valmis vähendama 80% elanikest. Portugalis näiteks oleks seda valmis tegema koguni 89% ja Slovakkias 88% elanikest. Pigem on Eesti elanikud valmis asendama veise- ja sealiha linnuliha või kalaga (62% oleks seda suuremal või vähemal määral nõus tegema) kui asendama selle köögiviljadega (31%).