“Point+” võttis fookusesse turundaja karjääri
27.03.2025
27.03.2025
„CV presenteerib sind, esindab sind – see on nagu sinu visiitkaart,” rääkis Sooberg-Aettik. Kui inimesel on juba väga pikk karjäär selja taga ja ta kandideerib uude kohta, soovitab Sooberg-Aettik läbi mõelda, mis on olulisim kogemus sellele positsioonile kandideerides. CVs ei tasu sel juhul üles loetleda kõiki aastatetaguseid koolituskogemusi ja detailselt iga töökohta ülevaadet anda. Siis saabki mingi osa aastaid võtta üldisemalt kokku ning põhjalikumalt keskenduda sellele, mis on oluline selle töökoha ja lähimineviku puhul. “Sel juhul on see hästi läbimõeldud ja peab lugu ka CV lugeja ajast.”
Ta tõdes, et viimasel ajal saadetakse aina rohkem tehisaru kirjutatud CVsid. „Me kohtume inimestega, kes ei lähe absoluutselt kokku sellega, mida peegeldab nende CV. Võtmekoht on, et selle CV taga tuleksid ka sina välja – et ei oleks sellist kontrasti, kui sinuga kohtutakse. Kogu selle taustal, kuidas meil on võimalik tehisaru enda kasuks tööle panna, saab üha eristuvamaks unikaalsuseks autentsus.“
Mõeldes karjäärivalikute tegemisele ja sellele, mis nõu noortele anda, ütleb Sooberg-Aettik: „Minu kui professionaali vaade on alati see, et alusta iseenda uurimisega: et milles sa hea oled. Edu ikkagi põhineb ju sellel, et sinu loomulikud anded saaksid rakendatud.“ Uibomäe täiendas, et lisaks oma loomuomaste tugevuste ja oskuste rakendamisele peab ka kirge olema.
Pikalt tuli juttu sellest, milliseid õpingu- ja karjäärivalikuid teha ning kuidas üks või teine valik võib värbajale paista. Kadri Sooberg-Aettik rõhutas, et värbaja ülesanne on inimeselt küsida tema valikute tagamaade ja õpitu kohta, mitte oma peas eeldusi luua. „See on üks olulisemaid värbamisvigu ja lõkse, kui värbaja omistab mingitele inimese valikutele, mille osas ta ei ole inimesega rääkinud, tähenduse. Olen 20 aastat seda tööd teinud ja ma tean täpselt, et ma sinna lõksu ei astu.“ Mingit musterkarjääri – et mine täpselt seda rada ja siis oled edukas – tema sõnul ei ole. „See maailm on täna ikkagi nii palju mitmekesisem.“
Ka sellele, mitu aastat peaks kindlasti ühes kohas olema, ei ole üht õiget vastust. Saatejuhi küsimusele, kas peaks näiteks kolm aastat ühes kohas olema, isegi, kui oled õnnetu, vastas Katre Uibomäe: „Aastaring annab piisava arusaamise ärisektorist ja sellest sesoonsusest ja ka töö sisust. Kui aga inimene on tõesti õnnetu selles töökeskkonnas, siis ei pea enda tervise ja heaolu hinnaga hambad ristis seda tegema.“
Uibomäe rääkis, et tööle kandideerides peab turundaja selgelt läbi mõtlema, mis organisatsiooni ta kandideerib ning milliseid sõnumeid seal kasutada. „Turundaja põhi on see, kes on mu klient ja kuidas ma jõuan oma kliendini. Kui sa oled turundaja, kes samal ajal müüb iseennast, siis sa pead samamoodi teadma oma klienti ehk seda potentsiaalset uut tööandjat. Sa pead mõtlema oma sõnumid läbi väga selgelt tema suhtes.“
Kuula-vaata lähemalt (Spotify/ Apple Podcasts):
Novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu “Point” lisasaatega “Point+”, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.