Kantari Covid-19 Barometer on inimeste hoiakuid ja ootusi globaalselt kaardistanud alates pandeemia algusest. Heidame pilgu värskeimale, aprillis tehtud uuringu andmetele, kuidas on inimeste harjumused ja käitumine muutunud ning millised on hetkel peamised probleemid ja väljakutsed.

Uuringust ilmneb, et koroonapandeemia mõju on mingil määral tunda saanud enamik inimesi üle maailma: 42% on isiklikult mõjutatud, 8% on nakatunud viirusesse, 23% sõnul mõjutas pandeemia mõnda lähedast pereliiget ning sama palju tõi välja mõne lähedase sõbra nakatumise. Mõju on kõige suurem Brasiilias, kus 87% vastas, et nad ise või keegi lähedastest on nakatunud.

Laialt levinud mure

Ehkki olukord on nüüdseks paljudes riikides leevenenud, on murelikkus ja ettevaatlikkus endiselt kõrgel tasemel – 70% nõustus, et koroonaviirus paneb neid endiselt tohutult muretsema (79% aprillis 2020). Vaktsiini tulek on siiski olukorda muutnud. Riikides, kus vaktsineeritute osakaal on üle 30% ja uute juhtumite arv on madal, stabiilne või langustrendis (nn juhtivad riigid), on muretsemise tase langenud 76 protsendilt 57 protsendile. Riikides, kus uute haigusjuhtumite arv ei ole langemas (nn mahajäänud riigid), on ärevuse tase tõusnud 75 protsendilt tänaseks 80 protsendile.

Uuringust ilmnes ka, et inimesed muretsevad endiselt haigeks jäämise pärast – 33% juhtivates riikides ning 53% mahajäänud riikides.

Reeglite osas on inimesed siiski enamasti kannatlikud. Juhtivates riikides toetab enamik (61%) reeglite järgimist, kuni märkimisväärne nakkusrisk püsib, ja ainult üks neljast ütleb, et reeglid on kehtinud liiga kaua. Murettekitav on see, et mahajäänud riikides on reeglite järgimisega rahul 55% ja rahulolematud 35%.

Mõju vaimsele tervisele

Kuidas on olukord aga viimasel ajal palju teemaks olnud pandeemia mõjust vaimsele tervisele? Veidi alla poole (42%) vastajaist märkis, et pandeemia on nende vaimset tervist mõjutanud. Tundub, et vaktsiinide laiem levik on mõjunud teatava vabastusena, kuna nn juhtivates riikides oli see mõju tajumine madalam (35%) kui mahajäänud riikides (49%).

Kõige sügavamalt on pandeemia mõjutanud noorte (18–24 a) vaimset tervist, neile järgneb 25–34-aastaste vanuserühm. Neile, kel vanust vähemalt 65 eluaastat, on mõju olnud kõige madalam, ehkki ka see on kasvanud 21 protsendilt augustis 29 protsendile aprillis.

Mõju finantsolukorrale

Pandeemia tõttu on sissetulek kannatada saanud enam kui poolel (54%) inimestest. Veel 18% kardab sissetulekute languse jätku. Jällegi on siin enim mõjutatud 18–34-aastaste vanuserühm (62%).

Enamik inimesi kardab pandeemia pikaajalist majanduslikku mõju. Iga kolmas arvab, et pandeemia kontrolli alla saades taastub majandus kiiresti. Ainult 28% inimestest nn juhtivates riikides jagab seda optimismi.

Mis puudutab inimeste hinnatundlikkust, siis 70% pöörab jätkuvalt rohkem tähelepanu hindadele poes, supermarketites ning ostukeskustes (64% aprillis 2020). Sealjuures 58% (+10%) pöörab rohkem tähelepanu sooduspakkumises olevatele toodetele.

Rahulolu valitsuse kehtestatud meetmetega

Üldiselt on erinevate riikide valitsuste kehtestatud piirangutega rahul suurem osa inimesi. Üle poole ehk 55% inimestest kiidab oma valitsuse tegevuse koroonameetmete kehtestamisel heaks, aasta tagasi arvas nii 61%. Seejuures on kasvanud nende hulk, kes valitsuse meetmeid heaks ei kiida, 23 protsendilt eelmisel aastal 28 protsendile tänavu aprillis. Rahulolematus on märkimisväärselt kõrgem nn mahajäänud riikides, sh Brasiilias (59% vs. 38% 2020. a), Kolumbias (44% vs. 23%), Argentiinas (40% vs. 13%), Belgias (43% vs. 27%) ja Prantsusmaal (41%, sama ka aasta tagasi).

Globaalselt on senise vaktsineerimise kulgemisega rahul 59% elanikkonnast. Rahulolu vaktsineerimisega näib baseeruvat osaliselt ka üldisel rahulolul pandeemiaga toimetulekul. Kõrgema vaktsineerimismääraga riikidest on Singapuris ja Ühendkuningriigis rahulolu vastavalt 81% ja 86%, samal ajal USA-s aga 67%. Ehkki Vietnamis, Indoneesias ja Malaisias jääb vaktsineeritute määr alla 10%, on neis riikides rahulolu üle 60%, mis peegeldab elanikkonna üldist rahulolu pandeemiaga toimetulekul.

Uus olukord kaubandusmaastikul

Pandeemia ajal soetasid inimesed 35% oma toidukaupadest veebipoest (aasta tagasi 21%), sellisele tasemele jääb toidu ostmine veebist ilmselt kogu 2021. aastaks. Toidukaupade e-äri kasvas enim Aafrika ja Ladina-Ameerika riikides.

Positiivsed kogemused veebipoes on võitnud uute pühendunud internetiostjate lojaalsuse. Ligi pool (49%) vastajatest on saanud toidukaupade ostmisel internetist hea kogemuse ning 38% arvab, et kaubavalik e-kanalis on parem. Üle kolmandiku eelistabki nüüd osta toidukaupa internetist.

Samuti on näha kohaliku päritolu jätkuvat olulisust. Üle poole (52%) pöörab toodete päritolule rohkem tähelepanu kui enne pandeemiat. 68 protsenti eelistab sisseostudeks kodule lähedal asuvaid supermarketeid, samal ajal 64% peab kohalikke väikepoode kogukonna jaoks oluliseks.

Elu lukusoleku režiimis

E-kaubandus on meie ellu üha rohkem kinnistunud, olles esikohal nende tegevuste nimekirjas, mida inimesed teevad rohkem kui enne pandeemiat. Mais 2020 oli veebipoodides ostlemine viiendal kohal.

Inimeste kavatsused tervislike toitumisharjumuste osas on muutunud: kui varem oli see teisel kohal harjumustest, mida säilitada pandeemiajärgselt, siis nüüd on see langenud neljandale kohale e-ostlemise, suurema hügieeni ning kodus ajaveetmise järel.

Inimeste innukus tegeleda enese arendamisega näib olevat raugenud – kui eelmise aasta mais paiknes see neljandal kohal nende tegevuste loetelus, mida pandeemia ajal rohkem kavatseme teha, siis nüüd on see langenud 10. kohale.

Pole üllatus, et Zoom on enim kasutatavatest sotsiaalmeediarakendustest viiendal kohal YouTube’i, Facebooki, WhatsAppi ja Instagrami järel. Zoomi on uuringus osalenutest kasutanud sel aastal umbes kaks kolmandikku.

Tagasi „normaalsusse“

Uuringust ilmnes, et inimesed tunnevad end juba mugavamalt oma igapäevategevuste juurde tagasi pöördumisel. Kuid see mugavuse tase on siiski endiselt madal. Umbes iga kolmas on valmis kontorisse tööle tagasi pöörduma, minema juuksurisse, saatma lapsi kooli, ostlema (mitte toitu), külastama baare või restorane ning reisima oma koduriigis. Umbes iga neljas on valmis osalema religiooniga seotud üritustel, külastama jõusaali ja kino. Siiski vähem kui iga viies on valmis külastama suurüritusi (nt spordiüritused) ja välismaale reisima.

Vaktsiinialase info allikatesse suhtutakse endiselt kahtlevalt. Vähem kui pool vastajaist peab valitsust, tervishoiuasutusi või arste usaldusväärseteks infoallikateks, soovitades valitsustel rohkem tööd teha, et oma elanikkonnas usaldust kasvatada.

Jätkuvalt on märkimisväärne ka vaktsiinis kõhklejate osakaal – 17% vastajaist ei kavatse tõenäoliselt või kindlasti end vaktsineerida. Kõhklejaid on enim 18–24-aastaste hulgas, kelle jaoks enamik riikides veel vaktsineerimisvõimalust pole antud. Kahtluste põhjustena tuuakse hirmu, usaldamatust ning väärinfot.

Selle viimase uuringulaine tulemustest nähtub, et riikides, kus on vaktsineerimisprogramm paremini edenenud, on igapäevaelu taastumine juba silmapiiril. Inimesed muretsevad vähem, tuntakse end turvalisemalt ning ollakse rohkem avatud maailmaga uuesti suhtlemiseks. See on küll tervitatav areng, ent pikaajaline vaade on paljudele endiselt keeruline. Jaemüügisektori muutumine näib olevat nüüd püsiv nähtus … ja inimeste kavatsused isiklikeks muutusteks lukusoleku ajal näivad hääbuvat.

Allikas: Kantar Covid-19 Barometer