Tegutsedes lisaks Eestile ka Lätis ja Leedus, on hea, kui turundusstrateegiat aitab sealsetele turgudele kohandada kohalikku tarbijat ja kultuuriruumi hästi valdav inimene, leiab Maag Foodi tootearendus- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus.

Ta tõdes, et Rakvere ja Talleggi brändide puhul on neil Eestis käes turuliidri positsioon, mida tuleb hoida. „Kasvada ei ole meil tegelikult siin enam mitte kuhugi. Aga kus meil on kasvada? Lätis ja Leedus,“ rääkis ta. Aasta tagasi värbas ta Lätti turundusjuhi ja peagi oli näha, et see kohaliku kultuuriruumi, keelekasutuse tajumine tasub end ära. Uus turundusjuht Lätis võttis ette snäkkide kategooria ja jõudis järeldusele, et meile nii tuttava Õllesigari võiks Lätis ümber nimetada Kodiensiks, mis tähendab ampsu ja napsu. „Aeg-ajalt olen märganud tõlkimiskultuuri, aga tegelikult sa tahad ju sõnumit edasi anda ja oluline on pigem kliendikeskne lähenemisviis. Klient peab aru saama, miks ma seda toodet tarbima peaksin,“ tõdes Laik-Lõhmus. Selle sama Õllesigari Kodiensiks muutmise tagajärjel neljakordistus selle toote müüks Lätis. „Inimene sai lõpuks aru sellest tarbimissituatsioonist. Mitte lihtsalt, et ma annan sulle toote, panen nime, hakkan müüma. Seda kohalikkuse touchi on tunduvalt rohkem vaja,“ lisas ta. Laik-Lõhmus ootabki, et turundusjuhid Lätis ja Leedus oleksid talle n-ö sparringupartnerid. Strateegia on tema kätes, aga on vaja kedagi, kes ütleks, kuidas üks või teine idee sealses kultuurilises kontekstis realiseerida. Rääkides tarbijate kindlustundest, tõdes Laik-Lõhmus: „Aastaid on olnud Eesti ainus Baltikumi riik, kes tegelikult tunneb, et homne tuleb parem. Hetkeseisuga on Eesti viimane.“

Kuna Laik-Lõhmus juhib ka tootearendust, tuli mõistagi sel teemal pikemalt juttu. „Üks muutus, mille me tegime kaks aastat tagasi tootearenduses, on see, et me ei maitse tooteid tootearendusprotsessis ainult meeskonnaga, vaid laiendasime degusteerimismeeskonda oma majas sees.“ Ta tõi näiteid, kus see on end kindlasti ära tasunud. „Me oleme kõik suured lihaarmastajad. Aga me ei ole kõikide toodete heavy user’id. Ehk siis sa pead alati aru saama sellest tarbimissituatsioonist, kes seda toodet tegelikult tarbib, ja saama aru, kas temale see toode sobib. Mitte sinule, kes seda toodet arendab,“ rääkis ta. Üks tegur, mida degusteerijad tihti erinevalt tajuvad, on toote vürtsikus. „Meil on küll tekkinud selliseid huvitavaid nüansse, et keegi ütleb, et toode on hästi vürtsikas ja teine ütleb, et issand kui mage,“ jagab Laik-Lõhmus.

Oma karjääriteest rääkides tõdes ta, et talle meeldivad väljakutsed: „Mulle meeletult meeldib vastu võtta selliseid veidraid väljakutseid või juhtida väga selgelt muudatusi.“ Tal on kogemusi nii pangandusest, personalivaldkonnast kui ka moetööstusest ja kütusefirmast.

Laik-Lõhmuse jaoks on tema meeskonnas kõik võrdsed ja ta tahab, et see oleks ka teiste jaoks nii. Juhina peab ta oluliseks inimlikuks jääda. „Ma kuidagi tunnen, et me ikkagi oleme inimesed üksteise vastu. Me oleme kõik lõpuks väikeste laste emad. Me oleme aeg-ajalt haiged, meil on aeg-ajalt päevi, kus on nii halb tuju ja ei taha täna kontorisse tulla. Mul ei olegi sellist tagumikutunni kultuuri. Me ikkagi oleme mõistvad, aga ikkagi professionaalsel tasandil. Me ei ole lõpuks sõbrad, aga me ikkagi arvestame üksteisega. Mulle on vaja, et minu inimestel oleksid mõtted, tšakrad lahti.“

Koosolekuid peab Laik-Lõhmus ebaefektiivseteks ja nendega ta oma meeskonda üle ei külva. ”Koosolekukultuuri ja kohtumiste kultuuri ma ei viljele, sest lõppkokkuvõtteks sul on vaja aega ka selleks, et sa reaalselt midagi teha saad,” leiab ta. Samas peab ta kasulikuks kord kuus (vajadusel muu regulaarsusega) toimuvaid n-ö üks-ühele vestlusi, kus saab projektid ja murekohad üle vaadata.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify/ Apple Podcasts):

Augustis alustasime Kantar Emori taskuhäälinguga ”Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Kantar Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.

Loe ka:
– Anne Tääkre: uutel toodetel võiks olla aastane jälgimisperiood
– Marit Kroon: ka suurkorporatsioonis saab asju muuta
– Andres Kangur: proovime olla „teeme ära ja siis räägime“-lähenemisega