Augustis viis Kantar läbi üleilmse uuringu, milles hinnati inimeste füüsilist ja emotsionaalset tervist pandeemiajärgsel ajal. Muuhulgas uuriti nutiseadmete kasutamise mõju emotsionaalsele tervisele.

Uuringust selgus, et inimesed tajuvad kasu treeningäppide kasutamisest nii füüsilisele kui ka emotsionaalsele tervisele. Siiski on aga enamik lapsevanemaid mures, millist mõju avaldab nutitelefoni kasutamise laste ja teismeliste emotsionaalsele tervisele.

Igapäevane nutitelefoni kasutamine

Nutitelefon on nüüdseks tarbijakäitumise igapäevane lahutamatu osa. Viiendik vastajatest tõi uuringus välja, et esimese asjana nutitelefonis vaatavad nad igal hommikul oma isklikku e-posti. 17% inimestest avab esimesena sotsiaalmeediarakenduse.

Siin ilmnevad vanuseti erinevused. Näiteks kontrollib vanem generatsioon (beebibuumerid) esimesena oma e-posti (27%), 18% loeb esmalt uudiseid  ja 11% saadab sõnumeid. Z-generatsiooni ja ühtlasi noorimat põlvkonda iseloomustab teistsugune käitumismuster: 25% avab esmalt sotsiaalmeedia, 13% vaatab e-kirju ja 12% kuulab kõigepealt muusikat.

Uuringuandmed näitavad ka, et naised veedavad päevas keskmiselt rohkem aega nutitelefonis kui mehed – vastavalt 4,95 tundi ja 4,4 tundi päevas.

Vanus mängib nutitelefonide kasutamisel olulist rolli ning telefonis veedetud aeg väheneb vastavalt vanuse kasvamisele. Z-generatsiooni esindajad on suurimad nutitelefonide kasutajad, veetes telefonis päevas keskmiselt 6,37 tundi. Seejärel päevane keskmine kasutus väheneb: millenniumi ehk Y-põlvkond veedab telefonis aega keskmiselt 5,57 tundi, X-generatsioon 4,4 tundi ning beebibuumerid 3,38 tundi.

Inimeste stressitase tõuseb, kui nad ei suuda leida oma telefoni

Kuna nutitelefon on tunginud meie igapäevaellu ja saanud selle lahutamatuks osaks, siis kogevad inimesed sageli ka suuremat stressi või ärevust, kui nad oma telefoni üles ei leia. Põlvkonniti on see mõnevõrra erinev, kuigi ka kolmandik vanemast generatsioonist hindab oma stressitaset selles olukorras kõrgeks (kümnepallisüsteemis kuuega või kõrgemalt).

Enim lähevad stressi millenniumi generatsiooni esindajad – 63% hindab selles olukorras oma stressitaset vähemalt 6 palliga. Z-generatsioonist tõuseb stressitase üle kuue palli 60 protsendil ning X-generatsioonist 51 protsendil.

Seevastu vaid 8% nii Z-generatsiooni kui ka millenniumi põlvkonna esindajatest hindab oma stressitaset madalaks (1–2 palli), kui ei leia oma telefoni. X-generatsiooni hulgas on selliseid inimesi 15% ja beebibuumerite hulgas 32%.

Lapsevanemad usuvad, et nutitelefonil on laste emotsionaalsele tervisele negatiivne mõju

Lapsevanematelt küsiti, kas nutitelefonide kasutamisel (nii enda kui ka laste puhul) onnende arvates lastele negatiivne mõju.

70% lapsevanematest usub, et nutitelefonide kasutamisel on kuni 17-aastaste laste emotsionaalsele tervisele negatiivne mõju. Ehkki 18–21-aastaste laste puhul muretsesid vanemad negatiivse mõju pärast vähem, on need näitajad siiski ka kõrged.

Kantari globaalses veebiuuringus osales 10 000 vastajat kümnest riigist üle maailma: USA, Brasiilia, UK, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Lõuna-Aafrika, Hiina, India ja Singapur. Generatsioonid on antud uuringus defineeritud järgnevalt: Z-generatsioon (18–24-aastased), millennium põlvkond (25–39), X-generatsioon (40–55 a), beebibuumerid (56–75 a).

Allikas: Kantar