Elame ajal, mil iga uus päev toob esile uusi ärevaid tundeid. Tegeleme pidevalt stressiga, mida tekitab olukord meie ümber, hirm tuleviku ees, hinnatõusud, sõda, õõvastavad uudised. Lisaks igapäevasele toimetulekule on seda palju.

Ärevatel aegadel on igale inimesele oluline tugisüsteem. Kui üksikisikute tugisüsteemiks on perekond ja tuttavad, siis rahva kui terviku sarnaseks tugisüsteemiks on institutsioonid. Eesti elanikele on oluline, et neil on institutsioonid, mida usaldada ning mille otsustele äreval ajal loota.

Eestis on kindlasti üheks selliseks institutsiooniks president. President kui isik, kes ühendab inimesi ja maandab meie ärevust. On hea tõdeda, et Eesti rahva usaldus president Alar Karise vastu on kõrge: pea kaks kolmandikku kogu Eesti elanikest väljendab presidendi suhtes usaldust.

Siiski on see usaldus kõrgem eestlaste seas, kellest 77 protsenti usaldab meie presidenti, samas kui muust rahvusest elanikest on samal meelel 40 protsenti. Samal ajal on oluline märkida, et sõjaeelset ja praegust aega võrreldes on muust rahvusest inimeste usaldus Eesti presidendi vastu kasvanud.

Muidugi on president Karis alates ametisse astumisest aina enam pildil ja olnud aktiivsemalt rahvaga suhtluses, seega on mõistetav, et inimesed võtavad tema suhtes konkreetsemaid hoiakuid, kuid hea on nentida, et hoiakud tema suhtes on positiivsed.

Kuid lisaks presidendile on ka teistel institutsioonidel muust rahvusest elanike seas madalam usaldajate osakaal. Mingi piirini on see paratamatu, eriti kui kohati eksisteerib ka keelebarjäär. Kui me aga vaatame NATO usaldusväärsust, on muust rahvusest elanikud eestlastega võrreldes palju kõhklevamad ja pessimistlikumad.

Eestlased usaldavad NATO-t. Seda võib julgelt väita, sest usaldust väljendab 72 protsenti eestlastest. Muust rahvusest inimeste puhul on see protsent 27, seega on vahe väga suur. Kuid praeguses olukorras on kindlustunne NATO suhtes oluline.

Muidugi ei saa mööda vaadata sellest, et paratamatult leidub hulk inimesi, kellel on põhimõtteline vastumeelsus NATO suhtes või kes seostab NATO-t eelkõige Ameerika Ühendriikidega. Aga Eesti elanikkonna tervikvaade on NATO suhtes positiivne. Me tahame kindlustunnet, et oleme kaitstud ja see on ju ka mõistetav.

Kahjuks ei ole võrdluseks tuua vahetult enne Ukraina sõja algust kaardistatud NATO usaldusväärsust, kuid võiks eeldada, et Eesti inimeste hoiakud on ka NATO suhtes konkreetsemad.

Siiski on hea tõdeda, et Eesti elanikud hindavad olulisi institutsioone kõrgelt, eelkõige meie presidenti, politseid, kaitseväge ja tervishoiusüsteemi. Kahjuks võib pika trendina välja tuua võrdlemisi madalat usaldust valitsuse ja riigikogu vastu. See ei ole otseselt eripärane praegusele valitsusele ja riigikogule, vaid Eesti inimeste usaldus poliitikute vastu on läbi aastate üsna madal olnud.

Riigikogu usaldusväärsus on veebruari ja märtsi võrdluses veidi tõusnud, kuid siiski on Eesti elanike usaldus riigikogu vastu suhteliselt madal. Eesti valitsust usaldab veidi üle kolmandiku Eesti elanikest, kui ka neutraalse suhtumisega inimesi ning madalat usaldust väljendavaid elanikke on pea samaväärselt.

Küll aga on rahvusvahelised institutsioonid – NATO ja Euroopa Liit – võrdlemisi kõrge usaldusväärsusega. Seejuures usaldatakse NATO-t isegi rohkem kui Euroopa Liitu ning veelgi enam kui Eesti valitsust ja riigikogu.

Usaldusväärsus on miski, mida on raske võita, keeruline säilitada ning kerge kaotada. Ei ole ideaalmäära institutsioonide usaldusväärsusele, kuid seda enam on hea näha, et haruldaselt äreval ajal on Eesti elanike usaldus erinevate institutsioonide puhul valdavalt tõusnud. Rahvas vajab, et meie valitud juhid ja meie kui Eesti riigi tehtud otsused kannaksid nüüd vilja ja looks kindlustunnet.

Institutsioonide usaldusväärsuse küsimused olid Kantar Emori igakuises omnibussis veebruaris ja märtsis. Küsimuse formaat on välja töötatud West Virginia University ja professor Erik Herroniga koostöös. Usaldusväärsust kaardistati viiepunktilisel skaalal, millel 1 tähistas väidet “ei usalda üldse” ning 5 väidet “usaldan täielikult”.

Infograafikul on usalduse all vastused 4 ja 5, neutraalsete all 3 ning mitteusalduse all 1 ja 2. Lisaks said vastajad valida ka vastusevariandid “ei oska öelda” või “ei soovi vastata”, mis on infograafikul kokku koondatud “ei oska öelda” alla.

Veebruari küsitlus toimus 10. veebruarist kuni 16. veebruarini. Kokku 1282 vastajat. Veebruaris ei küsitud hinnanguid NATO, Euroopa Liidu ja Eesti valitsuse kohta. Märtsi küsitlus toimus 10. märtsist kuni 16. märtsini. Kokku 1146 vastajat.

Avaldatud ERR-i portaalis 11. aprill 2022.