Kantar Emori värskest uuringust selgub, et Eesti inimesed peavad toodete ja teenuste valimisel nende keskkonnasõbralikkust oluliseks ja on valmis selle eest ka mõnevõrra rohkem tasuma. Samuti hindavad Eesti inimesed enda pühendumust keskkonnahoiule kõrgelt (51% andis sellele 8-10 punkti 10st).

„Arvestades viimase aja kõrget inflatsiooni ja selle survet inimeste eelarvele, oli huvitav jälgida, kui suur on nende inimeste osakaal, kes on valmis keskkonnasõbraliku toote eest rohkem maksma,“ rääkis uuringuekspert Katrin Männaste. Võrreldes eelmise aastaga, mil inflatsioon oli juba kõrge, on näitajad väga sarnased ning võib öelda, et kolmveerand elanikest (74%) on valmis keskkonnasõbraliku toote eest maksma rohkem, kuid seda siiski teatud ulatuses – valdavalt kuni 5 (35% elanikest) või 10 protsenti (24% elanikest) enam. „Mõistagi ei pruugi see tähendada seda, et poes ostukorvi asju lisades hoiak tingimata ka käitumisena väljenduks,“ lisas Männaste. Valmidus maksta kõrgemat hinda on kõige suurem alla 35-aastaste inimeste seas.

Teist aastat läbi viidud uuringus küsiti muu hulgas hinnangut, kuivõrd oluliseks ettevõtete rohelist mõtteviisi ning toodete-teenuste keskkonnasõbralikkust üldiselt peetakse. Vähemalt mõnevõrra oluliseks peab toodete-teenuste keskkonnasõbralikkust ning tootja või teenuseosutaja rohelist mõtteviisi umbes kolmveerand Eesti elanikest (vastavalt 76% ja 73%).

Toodete-teenuste keskkonnasõbralikkuse juures tähtsustatakse enam aspekte, millega igapäevases tarbimises otseselt kokku puututakse. Pakendite kogumist ja ümbertöötlust ning ka materjalide taaskasutamist laiemalt tõi esile umbes kaks kolmandikku vastajatest, keskkonnasõbralikku ning kohalikku toorainet iga teine.

Rohelise energia kasutamine, CO2 jalajälje mõõtmine ning rohelise mõtteviisiga partnerite eelistamise olulisus on inimeste jaoks hetkel veel selgelt vähem tähtis ning tuleb esile teadlikumas segmendis, kes tähtsustab keskkonnasõbralikkust keskmisest enam.

Eesti suurettevõtete keskkonnahoidlikkusse inimestel tugevat usku veel tekkinud ei ole, sarnaselt aastatagusele hindab meie suurettevõtteid keskkonnahoiule väga pühendunuks umbes kümnendik Eesti elanikest.

Teadlikud tarbijad jälgivad hoolega

Kõige rohemeelsemana tajutud ettevõtete TOPis, mida kaardistati neljas sektoris ‒ tootmine; kaubandus; IKT/finants/telekom/meedia ning taristu ‒ olid muutused aastatagusega võrreldes üsna väikesed. Näiteks taristuettevõtetest hindasid inimesed kõige rohemeelsemaks Riigimetsa Majandamise Keskust, Enefit Greeni, Ragns-Sellsi, DPDd ja Tallinna Vesi ASi.

„Uuring näitas, et kuigi sageli otsustatakse ettevõtete rohemeelsuse üle pelgalt tegevusvaldkonna alusel – nt kaubandussektoris hinnatakse kõige rohemeelsemaks aianduspoode, on meil ka väga teadlikke tarbijaid, kes tõid avatud vastustes välja konkreetseid samme, mida rohemeelseks valitud ettevõtted on astunud. Näidetena võib tuua rohelise energia kasutamise, roheprojektide toetamise, süsinikuneutraalsuse poole püüdlemise jms,“ märkis Katrin Männaste. Tootmisvaldkonna rohemeelsemate brändide valikul toodi esile kodumaise tooraine kasutamist, mahetoodete pakkumist, pakendite keskkonnasõbralikkust; jaekaubanduse puhul nt õiglase kaubanduse toodete suuremat osakaalu kaubavalikus ning pakendite ja toiduraiskamise vähendamisele suunatud tegevusi.

Perioodil 17.02-01.03 läbi viidud uuringus osales 1060 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat. Rohemeelsemate ettevõtete/brändide väljaselgitamiseks paluti vastajail etteantud nimekirja alusel valida igas sektoris kuni viis tema hinnangul kõige rohemeelsemat  – valik tuli teha igas valdkonnas ca 30 tuntuma ja hinnatuma ettevõtte ning brändi seast, mille valimisel lähtuti Kantar Emori teiste brände ning ettevõtteid hindavate uuringute (brändide edetabel, ettevõtete tuntus ja maine, tööandjate maine, soovitusindeks jne) tulemustest.