Aitäh kõigile, kes leidsid reedesel Arvamusfestivalil tee meie arutelule „Ants, Anastassia ja Anthony – palju rahvusi, üks Eesti. Lõimumise väljakutsed 2023“! Vastates moderaatori Vladislav Lušini küsimusele, mida teha, et kõigil kolmel – Ants, Anastassia ja Anthony – oleks võrdselt hea Eestis elada, tõid panelistid välja järgmist:

Emeriitprofessor ja integratsioonimonitooringu meeskonna liige Marju Lauristin: „Peaksime hoolitsema selle eest, et seda, mis on eestlastele sõnadeta arusaadav – nagu laulupidu jne – suudaksime n-ö tõlkida, et tekiks lugu, mis ühendab kõiki neid inimesi. Peame suutma tõlkida oma eestikeelset kultuurilugu nii, et see muutuks kaasahaaravaks ka teistele.“

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg: „Kõige paremini aitavad kontaktid ja suhtlemine. Suhtlemine, kuulamine, mõistmine selliste platvormide kaudu, kus inimesed saavad kokku.“

Kantar Emori juhtekspert ja integratsioonimonitooringu meeskonna liige Kristiina Saks: „Eestikeelsetel lastel on Lastetuba (ERRi lasteprogramm), aga venekeelsetel lastel ei ole. Oleks hea, kui kõigil lastel, kes Eestis elavad, oleks sarnane tüvi-lapsepõlvekogemus. Et kui nad kasvavad suureks, mäletaksid samu lapsepõlvenalju jne. Igaõhtusel lasteprogrammil on siin suur roll.“

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas: „Võtmekoht on haridussüsteem – kui suudame haridussüsteemis eestikeelse hariduse luua ja et venekeelne laps tunneks end selle osana, siis see ongi, mis meid sinna viib.“

Oleme praegu Kultuuriministeeriumi tellimusel läbi viimas Eesti integratsioonimonitooringut, mille tulemusena valmib peegeldus, kuidas meil praegu lõimumisega läheb. Tutvustame monitooringu tulemusi järgmise aasta esimestel kuudel, nii et siis kuulete teemast kindlasti veel palju rohkem.

Fotod: Merje Klopets.